Oja sõnul on Eestis ilm alati üks peamisi tegureid, mis mõjutab inimeste otsust üritusele minna. Teine suurem põhjus, miks publikut igale poole ei jagu, on seotud inimeste majandusliku hakkamasaamisega.

Tema sõnul on Eesti publik muutunud hinnatundlikuks ning eriti tugevalt paistab see välja väljaspool Tallinna. "Lõuna pool ei ole inimesel seda raha lihtsalt nii palju käes kui Tallinna pool," ütles ta.

Kõige populaarsem piletihind jätkuvalt tasuta sissepääs. "See toimib ja on magnet. Aga kui on 20 ja 25 eurot ning üle selle, siis läheb juba kalliks," märkis Oja.

Kuid tema sõnul ei ole korraldajatel võimalik piletihindu oluliselt langetada, sest sisendkulud kasvavad jätkuvalt.

"Eks see maailm on muutuses juba kasvõi sellega, et kui vanasti tehti suvetuure juunis kaks tükki, juulis kaks tükki, augustis kaks tükki, siis mingid vormid lihtsalt kaovad ära, inimesed käivad vähem suurüritustel. Kui lauluväljakule tuleb maailmastaar, siis ta läheb seda vaatama, aga lihtsalt kui sa käid kõik Eesti kohad mingi suvetuuriga läbi, siis need ajad on läbi," rääkis ta.

Ürituste rahastamisel on tema sõnul kõige olulisemaks tuluks piletimüük, sest sponosrrahad on kokku kuivanud, kuna ka ettevõtted loevad rohkem oma raha.

"Siit tulebki välja see ilmarisk. Ja inimene ei osta seda piletit tänasel päeval ka eriti ette. Ette ostetakse ainult välisartistid või pilet, kui see on kallis, ja sa teed mingit soodukat. Aga kui see pilet on 20–25 eurot, siis ta vaatab nädal aega ette, mis see ilm teeb ja kas ostab või ei osta," ütles Oja.

Oja hinnangul vajaks kultuurisektor rohkem tuge ka riigi tasandil. "Kultuuri on alati viimane, kes saab mingit abi ja esimene, kust kaob ära. Inimesed on väga tundlikud. Inimene ostab kõigepealt süüa, maksab arved ära ja läheb sellele üritusele siis, kui on rahakotis midagi järele jäänud. Mina ütlen alati, et kui tal raha ei ole, siis ta vaatab "Reporterit", kui tal raha on, siis tuleb üritusele ja ostab pileti."

Tema hinnangul tuleks tähelepanu pöörata ka toetuste süsteemile. "Tihti peaks asja viima ka omavalitsuse tasandile, et kuidas toetuste jaotamisega on. Seda kadalippu läbi teha, et kuskilt mingeid toetusi saada, seal on kindlad instantsid ja kindlad üritused, kes alati iga aasta saavad mingit raha, aga lihtsalt teistele nii palju ei jagu. Kaasa arvatud seda, et raha on nii kokku kuivanud ka," rääkis Oja.

Korraldaja sõnul ei ole esinejate tasud keerulisest majandusolukorrast hoolimata vähenenud. Tema sõnul võivad mõne tuntuma ansambli tasud ulatuda ühe suvetuuri puhul umbes 10 000 euroni bändi kohta.

"Kahjuks peab ütlema, et bändid ei ole vist sellest majanduslikust olukorrast aru saanud. Nemad ikka iga aasta natukene tõstavad kõike. Ma kardan, et lõpptulemus võib olla see, et kui korraldajaid jääb vähemaks ja üritused kukuvad kokku, siis tuleb ka omakorda see tagasilöök. Klubid ja pubid juba piiravad bändide esinemisi, sest rahvas ei käi, raha ei ole ja mänge jääb vähemaks," ütles Oja.