Suvepuhkuste kõrghooajal sagenevad ka reisidega seotud probleemid. Tammaru sõnul pöördutakse kõige sagedamini ameti poole lennu hilinemiste, tühistamiste ning pakettreiside kvaliteediga seotud murede tõttu.

Tammaru sõnul on lennureisijate õigused Euroopa Liidu õigusaktides selgelt sätestatud. Pika hilinemise korral on reisijal õigus saada lennufirmalt abi ning teatud juhtudel ka rahalist hüvitist.

"Üks asi, mida ooteaja jooksul võib lennujaamas nõuda, kui tõesti on pikaajaline hilinemine, on hoolitsus, mis siis sisaldab sööki ja jooki," rääkis Tammaru.

Kui lend hilineb üle viie tunni, võib reisija reisist loobuda ja nõuda piletiraha tagastamist. Rahalist hüvitis võib saada juhul, kui sihtkohta jõutakse vähemalt kolm tundi hiljem kui algselt kavandatud.

Kõigi nõuete puhul tuleb Tammaru sõnul esmalt pöörduda lennuettevõtja poole. "Tema on see esmane abistaja. Tema peab need nõuded ka rahuldama ja oma kohustused reisija ees täitma," rõhutas ta.

Air Balticu pärast põhjust muretsemiseks praegu ei näe

Viimasel ajal on avalikkuses arutletud võimalike Air Balticu majandusraskuste üle. Tammaru sõnul ei ole TTJA-l praegu põhjust arvata, et lennufirma pankrot oleks peatne.

"Praegu Air Balticu lennud toimuvad täiesti plaanipäraselt. Ei ole märgata suuri tühistamise või hilinemise laineid ning meie majja nende tarbijate kaebused ei ole jõudnud," ütles ta.

Samas soovitab ta enne lennupiletite ostmist läbi mõelda reisikindlustuse tingimused. "Kui hirm on just selles, et lennufirmat võib pankrott tabada, siis kindlasti vaadata, et reisikindlustus oleks selline, mis pakub kaitset ka pankroti puhul, sest seda tavalise reisikindlustuse puhul eeldada ei saa," märkis Tammaru.

Kui lennupilet on ostetud vahendaja kaudu, jääb reisija õiguste eest vastutama siiski lennufirma. Teistsugune olukord on pakettreiside puhul. Tammaru sõnul vastutab pakettreisi korral kogu teenuse eest reisikorraldaja.

"Kui selle reisi mõne komponendiga midagi juhtub, näiteks lennuvedaja on pankrotti läinud, siis pakettreisi ostnud reisijad on palju paremas situatsioonis, sest reisikorraldaja vastutab kogu selle komplekti eest," ütles ta.

Kui pankrotti satub hoopis reisikorraldaja, on seadusega ette nähtud rahaline tagatis, mille abil tuuakse vajadusel välismaal viibivad reisijad koju ning hüvitatakse tekkinud kahju.

"Reisikorraldajatel peab olema tagatis ehk konkreetne rahaline garantii, mis võetakse kasutusele sellises olukorras, kui on pankrott ja reisijad on välismaal," selgitas Tammaru.

Nõude esitamisega ei tasu viivitada

Tammaru sõnul kehtib reisiteenustega seotud nõuetele üldjuhul kolmeaastane aegumistähtaeg, kuid õiguste kasutamisega ei tasu siiski viivitada.

"Kui keegi saab veidi hiljem oma õigustest teada, siis ikkagi tasub reageerida ja pöörduda," julgustas ta.

Pankrotimenetluse korral tuleb aga kinni pidada kohtus määratud tähtaegadest. "Pankrotimenetluses on fikseeritud tähtajad nõuete esitamiseks ja neid maha magada kindlasti ei tohiks."

Tammaru sõnul ei ole piletit ostes pakutavad lisagarantiid enamasti vajalikud selleks, et seadusest tulenevaid õigusi kasutada. "Kui midagi jääb ära ja tarbijal jääb makstud teenus saamata, siis õigus raha tagasi saada tuleneb ikkagi seadusest," lausus ta.

Ka kontserdipiletite ostjad saavad raha tagasi nõuda

Viidates hiljutisele Pitbulli kontserdi ärajäämisele Lätis ütles Tammaru, et ka teise inimese käest ostetud pilet ei pruugi tähendada õiguste kaotamist, vaid kõik sõltub sellest, kuidas korraldaja on piletite tagastamise korraldanud.

"Kui ikkagi see pilet on tõend selle kohta, et kontserdikülastajal on nõue kontserdikorraldaja vastu, siis saab ta selle pileti esitades vastavalt juhistele tegutseda," ütles ta.

Praegu ei ole TTJA poole selle juhtumiga seotud kaebusi tema sõnul jõudnud.