Füsioterapeut Priit Teniste: liigesed saavad toitu ainult liikudes
Füsioterapeut Priit Teniste rääkis "Huvitajas", et liigesed saavad toitu ainult siis, kui liiges liigub ehk lihased töötavad. Teniste sõnul on seljavalu puhul sageli nii, et selg pole mitte nõrk, vaid ületöötanud ja lihased ei tööta sünkroonis.
"Klassika, millega füsioterapeudi poole pöördutakse, on seljahäda. Kui selg valutab, siis inimene üldjuhul hakkab jooksma abi järgi, aga palju tullakse ka õlavalu, puusavalu ja põlvevalu pärast. Õla ja puusa valu puhul tihti eiratakse, lükatakse tulekut lihtsalt edasi. Naine avastab, et enam ei saa rinnahoidjat tagant kinni, mees märkab, et käsi ei lähe enam tagataskusse, aga arvatakse, et see häda läheb üle. Probleem läheb ajaga ainult sügavamaks," selgitas füsioterapeut Priit Teniste. "Liigesed saavad toitu ainult siis, kui liiges liigub ehk lihased töötavad."
Võib juhtuda, et aknaid pestes saab käsi pikemalt üleval hoides ühekordse pingutusena ülekoormuse. "Kui palju me üldse nädala jooksul kätt üle õla tõstame, ehk ainult T-särki selga pannes," nentis Teniste.
Valu ongi sageli punane tuluke, millele hakatakse põhjust otsima. "See näitab inimesele, et midagi on nüüd lahti, hakka tegutsema."
Tihti öeldakse ka, et inimesel on nõrk selg, tehke seljalihaste tugevdamise harjutusi, siis ei juhtu midagi. "Inimesel on mitmeid kihte lihaseid, suuremad lihased sooritavad liigutust ja väiksemad lihased peaksid andma stabiilsuse ja liikuvuse. Tihti minu kogemuse puhul ei ole selg mitte nõrk, vaid ületöötanud. Lihased ei tööta sünkroonis."
Kui osad lihased lasevad liugu seljalihaste arvelt, siis nad väsivad ära. Siin aitab universaalne harjutuste kava. "Kui ma annan harjutusi, siis soovitan esimesed kaks nädalat teha neid iga päev ja suure tõenäosusega edasi võib teha harjutusi kolm-neli korda nädalas. Oma praktikast tean, et paari kuu pärast inimesed lihtsalt ei tee enam neid harjutusi," nentis Teniste.
Istumise puhul inimesed ei tea, et me istume oma reielihaste peal ja need on enamusel inimestel krooniliselt pinges. "Kui reied korralikult ära masseerida, on ka selg lõdvestunud," tõi füsioterapeut välja.
Valud võivad tulla väga paljudest erinevatest kohtadest. "See ongi väga delikaatne, sest pead hakkama inimest vastuvõtul lahti muukima, sest sügavusest võib midagi välja tulla, teisalt pead ära tajuma ka selle, kas inimene on nõus seda infot vastu võtma. Mõni on rangelt kinni selles, et kui selg valutab, ongi probleem seljas ja ei suuda vastu võtta näiteks infot, et keha on stressis, sest emotsioonidel on meie kehalistes vaevustes väga suur roll," tõdes füsioterapeut. "Enamik inimesi on aga avatud ja nõus seda aktsepteerima."
"Kui leiate oma kehal punkti, mis on valus, siis soovitan sinna peale vajutada ja hoida, see võiks jääda väikese valu piirile. Loogika on selles, et kui minuti jooksul hakkab valu väiksemaks jääma või kokku koonduma, siis see on okei, kui aga valu läheb suuremaks, siis ei ole okei, siis ära tee," sõnas Teniste.
Kreemide miinus on see, et toimeaine kuhjub piirkonda, kuhu seda määritakse ja hakkab aeglasemalt toimima. "Tableti mõju on see, et võtad selle sisse ja veri viib selle kiiremini kohale," nentis füsioterapeut.
Külmunud õla tekkepõhjust ei teata. "Põhimõtteliselt liigesekapsel jäigastub. Algab kõik sellest, et õlg hakkab valutama, kätt on valulik liigutada, siis seda kätt enam ei kasutata, valu kestab tavaliselt kuus kuud, kõige hullemas faasis ongi nii, et kätt saab natuke ette ja külje peale tõsta, aga kui on parem käsi, siis tagumikku enam ei pühi," selgitas Teniste. "Abi saab füsioteraapiast ja võimlemisest. See ongi koht, kus inimesed eiravad oma õlavalu. Kui saaks kohe jaole, annab suurt probleemi ka ennetada."
"Mina ütlen oma patsientidele ikka, et mina aitan teie vankri kraavist teele peale, aga edasi sõidate ise. Kui jälle hakkate kraavi poole kalduma või sinna satute, siis tulete läbi või käite korralisel hooldusel," muheles Teniste.
"On üks lihtne test, mida teha. Kui istute toolil või diivanil, siis vaadake, kuidas te sealt püsti tõusete, kas lükkate ennast käte abil või kallutate keha ette ja kasutate oma jalalihaseid. Tihti inimesed, aeg-ajalt ka mina, kasutan abi ehk lükkan ennast püsti käte abil," sõnas Teniste.
Füsioterapeut soovitab seista aeg-ajalt ühel jalal. "Soovitaval peegli ees, et näeksite, mis seal all toimub, kas labajalg on paigal või toimub mingi värin. Värin näitab seda, et meie retseptorid on paigast ära, aga ühel jalal seismine arendab ka meie tasakaalu. Kes soovib, võib panna ka silmad kinni ja vaadata, mis siis juhtub," nentis Teniste.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Huvitaja", saatejuht Krista Taim







