"Ma arvan, et meeskooridel on vastutus selle vana kulla ees, laulda igihaljaid laule, näiteks "Hakkame, mehed, minema", ütles koorijuht Valter Soosalu, kes juhatab Tehnikaülikooli Akadeemilist Meeskoori. "See on ka ikkagi oluline osa meie tööst ja tegevusest, et publik meiega koos nooreneks."

Soosalu sõnul laulavad kooris tavalised inimesed. "Ei ole nii, et kõik on ainult ja ainult läbinisti püha, kui me juba kooris laulame. Igaks juhuks teeme murenäo ette ja siis hakkab see pika noodi laulmine pihta. See on üks osa sellest ja üks suur trump, et koorilauluga saab puudutada kuulajat teistmoodi kui mõni teine žanr. Aga see ei tähenda, et kõik peaks ühekülgseks jääma. See, et repertuaar on mitmekesine, on koorilaulu puhul võtmesõna," tõdes Soosalu.

"Mind see alati köidab, kui teoses on mõni kavalus," meenutas Soosalu, kuidas sündis meestelauluseltsi laulupäeva jaoks tema täiesti uus teos "Laul rikkusest", mille sõnad on kirjutanud Vladislav Koržets.

Oma koori jaoks on Soosalu tavaliselt ise uusi lugusid kirjutanud. "Olengi olnud isekas, aga ma ei ole arvet esitanud, see ei ole korruptiivne tegevus, vaid see on lihtsalt puhas vajadus uue koorimuusika järgi. Kui ma enam ei tea, mida panna kavva, siis ma pean selle ise kirjutama. See on lihtsalt hästi praktiline olnud, et kui ma ise teen, siis tean, millal valmis saab. Läbirääkimised lähevad palju kiiremini, kui ise oled kõik osapooled," muheles Soosalu.

Helilooja on koorijuhi sõnul ka inimene ja iga lugu ei ole alati hitt ega peagi seda olema.

"Noortelt heliloojatelt tuleks tellida kerge vastutulelikkusega. Sa tead, et kui ongi see tema esimene tellimus, siis midagi andestad ja natuke räägid kaasa kui vaja ja aitad õigele rajale. Praktika on ainuke koht, kus sa tegelikult õpid seda tööd. Kui noor helilooja kuuleb oma teost koori poolt reaalselt esitatavana, siis hakkab midagi selles protsessoris ka õigetpidi tööle," nentis Soosalu.