"On olnud olukordi, kus mõne ürituse ära jäämisel või olulise peaesineja vahetumisel pöördutakse meie poole ja iga kord tõesti ei ole tarbija õigused niimoodi tagatud nagu seadus ette näeb," tõdes Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindaja Kristina Tammaru.

Iga ürituse korraldamine on Tammaru sõnul seotud küllaltki suurte riskidega ja kui need tõesti ära jäävad, ka kontserdi korraldajast mitteolenevatel põhjustel, siis tarbijate suhtes tuleb alati korrektselt käituda.

"Sageli pöörduvad tarbijad probleemide korral portaalide poole, kust nad pileti on ostnud, aga iga ürituse eest vastutab ikkagi ürituse korraldaja, kelle poole tuleks pöörduda. Korraldaja on see, kelle kohta peab info olema nii pileti peal kui näha ka enne ostu, et tarbija saaks valida, kas ta selle korraldaja üritusele soovib minna. Juhised, kas toimub piletite tagasiostmine või hinna alandamine on tavaliselt ka piletiportaalide kodulehtedel. Raha peab tagastama ikkagi korraldaja," selgitas Tammaru.

Kui kontsert jääb ära või lükatakse edasi, peab tarbija saama valida, kas talle sobib uus kuupäev või tahab ta raha tagasi saada. "Toimumisaja muutus on nii oluline lepingu muudatus, et sellisel juhul on tarbijal õigus lepingust taganeda ja raha tagasi saada. Kui korraldaja pakub kinkekaarte ja tarbija on sellega nõus, siis muidugi võib selles kokku leppida, aga kui ära jäänud või edasi lükatud kontserdi puhul eelistab tarbija ikkagi piletiraha tagasi saada, siis see õigus tal on," kinnitas Tammaru.

Kui on olukord, kus festivalil artist või bänd, kelle pärast pilet osteti, ei esine, siis tarbija peaks sellest korraldajale teada andma, kui tal on soov saada kompensatsiooni. Kõige mõistlikum lahendus oleks Tammaru sõnul sel juhul piletihinna alandamine. "Tarbija peaks oma raha kätte saama küllaltki kiiresti."

Kui ettevõte on nii halvas seisus, et kuulutab välja pankroti, saab tarbijast võlausaldaja üldise pankrotimenetluse korras, kus nõudeid hakatakse läbi vaatama. "Igal juhul kohustused tarbija ees jäävad," lisas Tammaru.