27. veebruar on rahvusvaheline jääkarupäev, Tallinna loomaaias tähistatakse jääkarupäeva 28. veebruaril.

"Jääkaru elurütm loomaaias on nagu looduseski, et kaks kolmandikku oma ajast tegelevad nad viljaka molutamise ehk mittemidagitegemisega. Teisest kolmandikust enamiku aja tegelevad nad ringi kulgemisega, ujudes või kõndides ja mõni protsent jääb siis muude tegevuste peale nende ajast," selgitas loomaaia loodushariduse spetsialist Heiko Kruusi.

Kruusi sõnul küsivad külastajad sageli, miks loom midagi ei tee. "Inimene ei mõtle sellele, et ka looduses loom enamuse ajast lihtsalt on, tal ei ole vaja midagi teha."

Loomaaias on kaks paari kaksikõdedest jääkarusid, Skadi ja Kaja ning Imaq ja Inuk. Kui nelja-aastased Skadi ja Kaja sündisid Saksamaal Rostocki loomaaias, siis kuueaastased kaksikõed Imaq ja Inuk sündisid Taanis.

"Jääkarudele meeldib ujuda ja mürada ja nad on päris toredasti mängulised. Vabas looduses elavate jääkarude täpset numbrit on raske öelda, sest Arktikas on jääkarude jääala jagatud kahekümneks erinevaks asurkonnaks. Karud elavad ka keset jäävälju ja seepärast on väga raske neid numbreid saada. Loomaaedades elab jääkarusid hetkel 200, neist neli siis meie loomaaias," tõi Kruusi välja.

Kliima soojenemine mõjutab jääkarusid ja eriti just suvisel ajal. "Jääkaru põhitoit on hüljes ja kui on vesi, kus jääd ei ole, siis vees on hüljes karust osavam ja pääseb plehku. Jääkaru on harjunud oma saaki varitsema jääaukude juures, kuhu hüljes peab tulema hingama," selgitas Kruusi.

Kui korralikku jääkilpi veele ei moodustu, on jääkarul vaja väga palju ujuda, sest vahemaa maismaa ja jää vahel läheb järjest suuremaks. "Täitsa fikseeritud on rekord, kui palju üks jääkaru on ujunud ja see on muljetavaldav number. Karu ujus üheksa ja pool päeva ja peaaegu 700 kilomeetrit jutti, et pääseda uuesti jääle saaki küttima ja toituma."

Kruusi sõnul söövad jääkarud kõige rohkem veiseliha. "Erilistel päevadel saavad jääkarud aga erilist maiust ja nende lemmikud on jäätised, kuhu pannakse ka puuvilju ja verd."