Viljandis elavat Rohtude perekonda võib kutsuda leiutajate perekonnaks. Sügisel toimunud riiklikul õpilasleiutajate konkursil võidutsesid kõik lapsed peale nelja-aastase pesamuna, kes on veel liiga väike, et võistlusest osa võtta. Lapsi juhendasid ema Liina ja isa Mart.

Teises kooliastmes teise preemia pälvinud Kaarel leiutas lemmiklooma uksest välja laskmise süsteemi. Idee sündis praktilisest vajadusest, sest Rohtude kass armastab pidevalt sisse ja välja käia. "Et lemmiklooma omanik ei peaks teda kogu aeg ise välja laskma," selgitas ta.

Teise kooliastme võitja Karmen on leiutamisega tegelenud seitse aasta. Tema leiutas seekord naglitallad. Kergejõustikus käies on ta tuttav probleemiga, kus vajadusel ei saa naglidega kiiresti riietusruumist läbi käia, sest need võivad põrandat rikkuda või naelad võivad nüriks minna. Probleemi lahendamiseks lõi ta kaitsmed, mis käivad tossude alla. "Ma ei osanud seda arvata, et ma saan nii kõrge koha," tunnistas tüdruk.

6-7-aastaste laste vanuserühma ja esimese kooliastme kolmanda preemia pälvis pere kolmas laps Martin, kes lõi maski, mida prillikandjad mugavalt kasutada saavad.

"Siia on liimitud sellised L-tähe kujulised papid ja pesulõksud on külge pandud. Prillikandja saab võtta oma prillid ja panna sanga pesulõksu külge. Siis saab pähe panna," tutvustas ta oma leiutist.

Ka pereema Liina ja pereisa Mart said laste juhendajatena tunnustatud. Igapäevaselt õpetaja töötav Liina selgitas, et noori leiutajaid kasvatades on kõige olulisem mõtteviisi kujundamine – et lapsed oskavad probleeme märgata ja neil julgust midagi ise ette võtta.

"Kui lõpuks midagi välja tuleb, see on väga tore, aga kui ei tule, siis see mõtlemine või protsess läbi tegemine, see on juba väärtust. Kujundada seda arvamust, et mina ise saan ära teha, kui märkan ja julgen – see on see, mis on selle leiutamise mõte," avas Liina.

Isa Mart lisas, et oluline on mõelda, kas ise saab midagi ära teha. "Ärme lihtsalt nukrutse, ärme kiru, ärme mõtle, kas me saame seda poest ostes lahendada, vaid kas saame ise midagi selle jaoks teha, et see probleem ära lahendada. See on selles mõttes igapäevane. On see väiksema probleemiga või suurema probleemiga. See protsess on loomupärane."

Kui suuremad lapsed pole veel päris kindlad, kelleks nad suureks saades saada tahavad, siis Martin tahab uusi mänge välja mõelda. "Mul on kodus juba seitse mängu ise tehtud. Me oleme väga palju mänge koju ostnud, aga meil pole üldse aega mängida. Ma teen selliseid mänge, mida saab üksinda mängida," rääkis ta.

Lastes iseseisvat mõtlemist arendades on pereema sõnul oluline lasta neil ise asju teha. "Kasvõi lihtsad asjad – kui keegi tahab piima juua, siis palun, mine võta. Sa tead, kus on tass, sa tead, kus on piim, palun kalla omale piima. Ei ole seda, et ema-isa on toas ja nad peavad kõik ära tegema. See algabki väikestest asjadest, ka väiksemate poiste puhul: millega saad ise hakkama, selle saad ise ära teha. See kandub järjest raskemate asjadeni edasi."

Vanemate laste puhul on ema ja isa roll aeg-ajalt kohustusi meelde tuletada. "Kuna neil on palju huvialasid, siis me peame meelde tuletama, et sa võtsid omale selle kohustuse, millal sa sellega tegeled. Aeg-ajalt selline äratuskell olema. Aga nad saavad ise tehtud. Me ei pea nende eest asju tegema."

"Hommik Anuga" on ETV eetris pühapäeval kell 10.