Eesti kiireimad koerad ühendavad jahikoera instinkti ja kodukoera rahu
Kiirete koerte kasvataja Marliis Eerits rääkis "Terevisioonis", et koeratõug Whippet on sprinter, kes võib arendada jooksukiirust üle 50 kilomeetri tunnis ja Araabia hurt on ülikiire pikamaajooksja. Kodustes oludes on aga koerte maastikujooksu Eesti meistrivõistlustel meistri tiitli saanud koerad nii rahulikud ja vaiksed, et neid pole näha ega kuulda.
Nädalavahetusel toimusid koerte maastikujooksu Eesti meistrivõistlused, kus kasvatajate Marliis Eeritsa ja Janika Pirel Jasmin Hirvi koerad pälvisid meistri tiitlid.
"Whippetid on pärit Inglismaalt, algselt kasutati neid jänesejahiks ja juba varakult hakati nendega maastikujooksu harrastama, kuna avastati, et Whippet ajab igasuguseid asju taga, mis liiguvad," selgitas Eesti Hurtade Liidu juhatuse liige Marliis Eerits. "Whippet võib arendada jooksukiirust üle 50 kilomeetri tunnis."
"Minul on Sloughi ehk Araabia hurt, pärit Põhja-Aafrikast ja nende ajalugu ulatub hästi kaugele. Tuhandeid aastaid tagasi leiti koopamaalingutelt sarnaseid koeri," ütles Eesti Hurtade Liidu juhatuse liige Janika Pirel Jasmin Hirvi. "Seal nad jahtisid gaselle ja jäneseid, tänapäeval ajavad taga isegi šaakaleid."
Eeritsa sõnul pole neid koeri toas näha ega kuulda, sest nad põhiliselt magavad. "Lähed välja põllu peale, siis aktiviseeruvad," tõdes Eerits.
"Kui Sloughid on pikamaajooksjad, siis Whippetid pigem sprinterid," nentis Hirvi.

Koerte maastikujooksul imiteeritakse kunstjänesega jänesejahti ja jälgitakse, kui täpselt koer rada jookseb. "Korraga lastakse stardist lahti kaks koera, ühel on punane ja teisel valge mantel seljas," kirjeldas Eerits. "Alati ei olegi kiirus kõige olulisem, vaid kes kõige täpsemalt rada läbib."
Jänes, mida kiired koerad taga ajavad, on ehitatud kilelintidest ja seda veetakse masinaga. Koeri treenitakse vaba jooksmisega.

Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Katrin Viirpalu







