Momu mõtteline alguspunkt ulatub 40 aasta tagusesse aega, kui Tallinna Polütehnilise Instituudi autokateedris tehti uurimistööd Estonia vormelautode ajaloost.

"Tudengid võtsid umbes 30-lt tehasega seotud vanalt võidusõiduveteranilt intervjuud ja keegi intervjueeritavatest või nende lähedastest lasi lahti kuulduse, et seda uurimistööd tehakse selleks, et TPI autokateedrisse Kopli poolsaare tagaotsa tuleb Estonia muuseum. Ühel päeval oli üks papi kahe kotiga ukse taga ja ütles, et ta tahab oma karikad anda," rääkis Sillat "Ringvaates".

Kateedrit juhtis Arno Sillati isa, kes mõtte muuseumist poja kaela veeretas. Toona muuseum valmis ei saanud. "Eks ma olin õnnelik ja ei olnud. Ma olin siis 21-aastane, just Nõukogude armeest tulnud ja see ei olnud unistuste asi, mida nüüd teha," tõdes ta.

"Noorele inimesel seostub muuseumitöötaja eelkõige nende toredate vanaemadega, kes koovad sukka, loevad ajakirja ja vaatavad, et sa midagi pihta ei pane. Tookord oli tunne, et see on lõppjaam, kuhu ei tahaks veel minna. Tahaks veel kuidagi elu elada."

Arno Sillati isa suri 1991. aastal. See äratas pojas taas soovi muuseum valmis teha – seda isa mälestuseks. Just isa, ema ja vanaisa olid need, kes noores Arnos armastuse sõidukite vastu äratasid.

"Isa, ema ja vanaisa ehitasid Tallinna autoremonditehases vormelautosid. Isa ja ema said tehases tuttavaks. Mina olin see esimene tulemus, kümme aastat noorem vend oli teine tulemus. Mul oli privileeg mingi aeg lasteaias mitte käia ja siis ma olin hästi palju tehases. Ma olen seal üles kasvanud," meenutas ta.

Veidi üle seitsme aasta tagasi jõudsid Sillati võidusõidu masinad Ellamaa elektrijaama. Esimest korda pakuti talle võimalust seal muuseum avada 2005. aastal, kuid toona jäi tehing katki, sest majaga kaasnevaid miinuseid oli rohkem kui plusse. Ent ometi tõi juhus Sillati sama maja juurde tagasi. Siis tuli ka teadmine, et muinsusväärtuslik hoone on kaitstud vaid välispidiselt ehk sees võib teha, mida tahes.

Nüüd on Momu teekond läbi saanud. "See on olnud pikk periood. See on olnud tõusude ja langustega. On olnud õnnelikke hetki, väga õnnelikke hetki, aga samas on jälle keerulisemaid asju, sest ega me ei lõpetaks täna seda protsessi, kui kõik asjad läheksid tõusujoones. Aga elus on ikka nii, et kaotused õpetavad sind teinekord rohkem kui see, et väga hästi läheb. Selles mõttes on see väga positiivse periood," sõnas Sillat.