"1996. aastal õppisin Prantsusmaal ja sinna tuli filmiajakirjanik Jaak Lõhmus, kes toona töötas ETV kultuuritoimetuses ning kutsus mind tegema iganädalast filmisaadet "Ffriik!" meenutas Ilmar Raag, kuidas ta telemaailma sattus.

Filmisaade oli ETV eetris kolm hooaega ja sellega on seotud ka üks telemaastikul ainulaadne väljakutse. "Kui olime kaks aastat seda saadet teinud, saime aru, et filmisündmused on üsna etteaimatavad. Meil oli kalenderplaan, kus olid kirjas sündmused, mis igal juhul juhtuvad. Seetõttu saime rahulikult pool aastat saateid ette teha ja kindlad olla, et kõik just nii lähebki," meenutas Raag, kes ise läks samal ajal Ameerikasse õppima.

Poole aasta pealt aga selgus, et juhtus ka üht-teist muud, mida ette polnud osatud aimata. "Siis tegime režissöör Rene Vilbrega nii, et mina olin üldplaanis, mis olid ette salvestatud, ja tema luges teksti peale. Olime juba varem avastanud, et meil on suhteliselt sarnane tämber ja väga paljud ei saanudki aru, et mu suu liikumine ekraanil ei olnud tekstiga päris sünkroonis," muheles Raag.

Kommertssaateks tembeldatud vormelisõidud viisid ETV noorimaks peadirektoriks

Kui Raag 2000. aasta alguses Ameerikast Eestisse tagasi tuli, pakuti talle ETV hankeosakonnajuhi kohta. "See tuli sellest, et ma olin filmisaadet teinud ja ka Hollywoodis praktikal olnud. Nii et filmide ostmise mõttes võidi arvata, et ju ma siis filmidest ka üht-teist tean."

Raag käis tookord veel Soome avalik-õiguslikus ringhäälingukontsernis Yle uurimas, kuidas seal hankimist tehakse. "Soomes nägin ka seda, et tööd, mida meil tegi üks inimene, tegi seal kolm inimest."

Samal sügisel tegi ETV toonane juht Aare Urm Raagile ettepaneku hakata ka ETV programmijuhiks. "Ühel hetkel sain aru, et hankejuhi ja programmijuhi tööd on ikka väga erinevad ja seda on liiga palju, sest samal ajal olin ka kultuurisaate "OP" saatejuht," meenutas Raag, miks ta ühel hetkel hankejuhi tööst loobus.

2001. aastal läks rahalises mõttes ETV seis aina hapumaks ja tal tuli programmijuhina teha väga ebapopulaarseid kärpeotsuseid ning osa saateid kinni panna.

"Tookord arvasime, et ETV võiks näidata vormel-1 sõite, aga kuna see oli väga suur ja kallis ost, said konkurendid erameediast meie peale väga pahaseks ja kaebasid igale poole. Leiti, et vormeli näitamine on liialt kommertsüritus, seda ostu tehes oli telejuht Aare Urm reegleid rikkunud ja mul tuli tema töö üle võtta," meenutas Raag, mis põhjusel sai temast ETV noorim peadirektor ehk ETV juhatuse esimees.

See oli rahaliselt ETV jaoks ülimalt keeruline aeg ja igapäevased olid jutud, et ETV tuleks üldse kinni panna.

Rasketes oludes tuleb toetuda tarkadele kolleegidele

Õnneks taipas nooruke peadirektor üsna kiirelt, et rasketes oludes tuleb toetuda kogemustega tarkadele inimestele. "Minu tookordse töö üks suurimaid tarkusi oli, et kui sul on tark meeskond, siis ära neid sega," sõnas Raag.

2001. aasta mai alguses, kui Raag oli ametis veel programmijuhina, toimus telemajas koosolek, kus ETV toonane rahandusjuht Anneli Viita näitas piltlikult ära, et juulis-augustis jooksevad rahavood nii kokku, et inimestele ei suudeta enam palka maksta. "Ka audiitor hindas, et kui ETV oleks eraettevõte, tuleks rahalises mõttes pankrot välja kuulutada. Otsustati senised laenud ajatada ja laenude teenindamiseks veelgi suuremaid kärpeid teha. Nii nagu varem Hagi Šeini ja Toomas Lepa ajal, jätkusid ka minu ametisoleku ajal koondamised. See oli kõige ebameeldivam osa minu tööst," meenutas Raag.

Kärpekoondamisi tehti Raagi sõnul nii, et peadirektor ütles osakonnajuhtidele eelarve ja kuna lõviosa sellest eelarvest olid inimeste tasud, teadis juhatus juba ette, et langetada tuli otsuseid, keda koondada. "Aga konkreetne otsus, keda koondada, tuli ikkagi altpoolt. Mõni aeg otsustati ka kollegiaalselt, millised saated jäävad ja millised mitte. Minu rolliks oli koondamisteade inimesele kätte viia, seepärast olin mina ka paha inimene," tõdes Raag.

Vaimses mõttes oli kõige hullem hetk 2001. aastal vahetult enne Eurovisiooni võitu, kui mingit lootust kusagilt enam ei paistnud. "Konkurendid haistsid võimalust, Kanal 2-l läks ka halvasti ja kui ETV kaoks, muutuks ka nende olukord turul veidi kergemaks," tõi Raag välja, miks erameedia nii väga ETV likvideerimist ootas.

Eurovisiooni võit oli aga otsekui kingitus, mis ühtäkki suure võimalusena telerahva päästeingliks osutus. "Korraga oli see meie suur uhkuse allikas, et nüüd hakkame tegema Euroopa suurimat show'd," muheles Raag.

Õige pea leiti ka raha ja telemajas saadi taas rahulikumalt hingata.

Keerdus inimsuhted ja rahalised probleemid

Lisaks rahalistele probleemidele, mis ETV-l läbi aegade musta varjuna järel on käinud, on ETV-d nimetatud ka südamete murdumise majaks, sest 70 aasta jooksul on siin olnud keerdus inimsuhteid nii kolleegide vahel ja ülemustega kui ka suuri pingeid poliitikute ja ETV juhatuse vahel.

Mingil hetkel oli ETV nõukogu ja juhatuse suhted Raagi sõnul suisa nii halvad, et tundus, nagu juhatuse esimehe peamine ülesanne on kaitsta oma töötajaid hullude poliitikute eest.

"Avalik-õigusliku televisiooni ürgprobleem on see, et osa erakondi pidas ja peab siiani avalik-õiguslikku televisiooni riigitelevisiooniks, mida me kohe päris kindlasti ei olnud siis ega ole ka praegu. Rahvasuus kutsutakse ETV-d küll vahel riigitelevisiooniks, sest paljud inimesed ei usu, et me oleme sõltumatud," tõi Raag välja.

Riigitelevisioon sõltub otseselt täitevvõimust ehk valitsusest, ETV-d saab aga suunata ja mõjutada läbi ringhäälingunõukogu, mis allub riigikogule, mitte valitsusele. "See on riigitelevisiooni ja avalik-õigusliku televisiooni kõige olulisem erinevus. Aga mis on meil jälle valesti võrreldes vanemate avalik-õiguslike kanalitega, on rahastamise pool, mis ei ole meil sõltumatu, sest see sõltub igal aastal uuesti valitsuse suvast."

Raag meenutas, et tihtilugu tulid erakonnad omapoolsete nõudmistega lagedale, aga temal ETV peadirektorina ei olnud ringhäälingunõukogu koosolekult tagasi tulles sellist võimalust, et öelda saatetegijatele või ajakirjanikele, et nüüd meilt ülevaltpoolt nõutakse niimoodi ja me teemegi seda nüüd nii. "Isegi kui ma ei suutnud ringhäälingunõukogus kõiki ära veenda, vaikisin ma tuimalt need asjad maha ja hiljem need juba unustati, sest me nagunii ei täitnud nende nõudmisi."

Üks põhjus, miks Raag sai nii ülbelt käituda, oli samal ajal Tšehhimaal toimunud suur skandaal, kus valitsus vallandas telejuhi ja selle peale alustas telemaja üldstreiki. Kogu riik tuli televisiooni selja taha ja leidis, et avalik-õigusliku televisiooni sõltumatust ei tohi ära võtta. Avalikkuse surve oli nii suur, et telejuhi õigused taastati.

Reklaamist loobumine oli küll rahaliselt raske, kuid tõi mitu olulist pööret

Veel üks tohutult suur muutus, mis nüüd tundub loomulikuna, oli reklaami väljaminek ETV-st, mis just Raagi ametisoleku ajal tuliseks teemaks osutus. See omakorda pani aga aluse veel ühele olulisele pöördele ETV ajaloos.

"Mul ei olnud kindlat veendumust, mida see kõik tegelikult tähendab, kui ETV enam reklaami ei näita. Meie eelarve läks reaalselt väiksemaks ja programm kannatas kõvasti. Teisest küljest tehti aga just siis otsus, et kontsentreerumegi siis natuke teistsugusele sihtgrupile, võtame oma põhisihtgrupiks harituma vaataja. See oli teadlik pööre," meenutas Raag.

Sel olulisel pöördel oli kaks tulemust. "Kui me eelnevalt olime reitingutabelis jaganud telekanaliga TV3 1. ja 2. kohta, siis selle hooajavahetusega kukkusime kolinal kolmandaks. Teine tulemus aga oli omamoodi fenomen, väärtuslik õppetund. Kui vaadata brändi tuntust ehk mainet, siis järgnevatel aastatel ETV maine väga oluliselt paranes. See justkui kogemata juhtus nii, aga saime ka ise aru, et reklaamivaba televisiooni on palju mõnusam vaadata."

Telejuht saab vaid selles raudselt kindel olla, et ühel päeval ta vallandatakse

Raag meenutas, miks ta oli nõus Urmi pakutud vastutusrikast programmidirektori kohta vastu võtma. "Leidsin enda jaoks kaks kriteeriumi. Esimene oli mõte, mille olin kaasa võtnud Ameerikast, kus Hollywoodi suurstuudiote juhtidele oli tööle asudes öeldud: "Võite ainult ühes asjas raudselt kindlad olla, et ühel päeval teid vallandatakse." Kui sa seda aktsepteerid, võid vahepeal igasuguseid huvitavaid asju teha. Minu teine kriteerium oli see, et peab olema mingi asi, mida sa tahad ära teha. Mina soovisin ETV programmi natuke innovaatilisemaks ja särtsakamaks teha, mis on avalik-õiguslike telekanalite igivana probleem," ütles Raag.

Kuna programminõukogus oli Raagi sõnul ka äkilisemaid inimesi nagu Rene Vilbre, siis leiti üheskoos, et avalik-õiguslik telekanal ei pea olema tuim põhiseaduse lugemine. "Võtsime teadlikult riskantseid projekte, jätkus "Kreisiraadio", tuli "Esto-TV", mis oli isegi liiga riskantne," muigas Raag.

"Kui me oleksime "Esto-TV" saatega Ameerikas eetrisse läinud, oleks meid kõvasti kohtusse kaevatud ja me oleks selgelt kaotanud. Eesti oli tol ajal Metsik Lääs, kus võis veel igasuguseid asju teha."

ETV eesmärk ei ole saadete tegemine

ETV peadirektori ametis jõudis Raag ära näha ka 2005. aasta hooaja, kus tekkis nii palju raha, et mõeldi uuesti huvitavamate projektide peale.

"Üks kriteeriume oli, et ETV peab tegema midagi, mida ka aastaid hiljem tahetakse vaadata. Flow-saade on selline, mida sa ilmselt kaks korda vaadata ei viitsi, näiteks spordiülekanded, päevakajalised saated. Nägime, et ETV tohutu pluss oli aegade algusest säilinud väga suur arhiiv, mida inimesed heameelega vaatasid. Kui panime "Mõmmi ja aabitsa" uuesti eetrisse, vaatasid inimesed ikka huviga. Esitasime endale küsimuse, kas me täna teeme midagi, mida inimesed 20 aasta pärast tahaksid vaadata," selgitas Raag.

Kui ringhäälinguseadust hakati tegema ja ETV-le missiooni otsiti, jõuti tõdemuseni, et avalik-õiguslik telekanal hoiab ja kaitseb elu Eestis. "Eesmärk ei ole saadete tegemine, saated on vaid vahend eesmärgi saavutamiseks. Sealt edasi tuli arusaam, et säilitamise suhtes peab ETV olema osa sellest vahendist, mis kultuuri niimoodi säilitab, et inimesed saavad aru, et toimub järjepidevus," tõi Raag välja ühe ETV olulisima rolli Eesti ühiskonnas.

"Oli väga keeruline, sest pidime seda eesmärki täitma oma tavaeelarve sees. Aga me ei saanud teisiti, sest muidu poleks järjepidevus alles jäänud. Samal ajal ma nüüd näen, et pärast minu aega, kui raha on olnud rohkem, on tehtud päris uhkeid asju. Siis ma mõtlen, et see on enam-vähem see televisioon, mida mina omal ajal oleksin tahtnud teha. Nüüd, kui inflatsioon on osa raha jälle ära söönud, on eetris rohkem flow-saadet ja salvestuvaid saateid on taas vähemaks jäänud. See ei ole mitte märk valedest otsustest, vaid sellest, et raha ei ole," nentis Raag.

Veel üks suur arengukoht avalik-õigusliku televisiooni ajaloos tuli sellest, et noored välismaal käinud poisid ja tüdrukud nägid sealseid uusi trende ja said ühel hetkel aru, et ühe kanaliga televisiooni aeg on läbi saanud. "Meie nägime seda 2001.–2002. aastatel. Soome Yle-l oli neli programmi, BBC-l kaheksa," tõi Raag välja.

See tuli arusaamast, et inimesed on muu meedia tulekuga harjunud just neile olulise sihtgrupi info kiiresti kätte saama. "Ühe kanaliga ETV suurim probleem oli see, et kui eetris oli suur spordiülekanne ja samal ajal jäi mingi kultuurisaade ära, helistati järgmisel päeval telefon punaseks. Loogika, milleks valmistuti digitaaltelevisiooni üleminekul, hakkas sellest hetkest aga peale ja uute kanalite loomine muutus natuke ka odavamaks."

See pole tragöödia, et kümnest eetrisse jõudnud saatest üks õnnestub

Televisioon ei saa üle ega ümber staaridest, kes annavad kanalile näo ja nime ning nende leidmiseks on tõsiselt pingutatud kõik 70 aastat, mil ETV eestlaste kodudes käima hakkas.

"Uute talentide leidmine on äärmiselt keeruline. Tihtipeale seda ei usuta, et mis seal siis keerulist saab olla. On mingi saate mõte ja seal võiks olla tore uus saatenägu, aga sellist inimest pole Eestis. Meeskond proovib üht ja teist, aga toimib see suur seaduspära, et igast kümnest alustanud saatest üks õnnestub. Isegi kui sa kõike väga hoolikalt teed. Mida see suhtarv tähendab? See, et mingid saated läbi kukuvad, on loomingulise protsessi paratamatu osa, see ei ole mingi tragöödia. Üks mõte, mille mina Hollywoodist kaasa tõin, oli arusaamine, et sa peadki käivitama marginaalseid projekte, et talente kasvatada. Kui sa ei anna inimestele võimalusi, siis neid talente ka kuskilt ei tule," tõdes Raag.

Mida halvem aeg, seda missioonitundlikumalt inimesed telemajas töötavad

"Praegu just lõpetasin ühe dokumentaalfilmi Ukrainast, mis jõuab 25. augustil ETV ekraanile," tõi Raag välja, millega ise praegu tegeleb.

"Aga ega tegelikult eriti aega midagi teha olegi. Ma tean, et ETV-s on olnud läbi aegade hulle tööloomasid, kes on väikese lapse kõrvalt igasuguseid asju teinud, aga nüüd ma küll mõtlen, et kuidas see võimalik on," muheles Raag, kes on kolmekuuse Gustavi isa ja kelle päevad mööduvad pisipojaga tegeledes.

Raagi sõnul on ta ka 20 aastat pärast ETV-st äratulekut hingelt selle maja inimene.

"Kui ma näen midagi ERR-i kohta, hakkab süda kohe teistmoodi lööma. Üheks põhjuseks on see, et siin majas nägin ma missioonitundes töötamist. Mida halvem oli aeg, seda rohkem nägin inimesi, kes siin enam-vähem ööbisid, öösiti saateid monteerisid," ütles Raag. "Inimesed tulevad sellepärast siia tööle, et nad tahavad mingit saadet teha, tühja sellest rahast. Seda erakanalites ikka tihti ei kohta, seal tehakse pigem sellepärast, et see on töö, millega teenitakse leib lauale. ETV-s on valdkondi, kus tööd tehakse sõnumi pärast. Muidugi võib sellega vahel kalduda ka teise äärmusesse, kus saatetegijad mõtlevad, et sõnum on nii püha, et vaatajad polegi enam tähtsad."