Vahur Kersna: Eesti Televisioon ongi ime
Vahur Kersna rääkis Vikerraadios, et on suur ime, et nii väikesel rahval on niivõrd korralik, hea ja kvaliteetne televisioon. Kersna sõnul tahab ta, et tema sügisel eetrisse jõudev telesari ETV eri kümnenditest oleks monument ja tänuavaldus kõigile neile tuhandetele inimestele, kes oma elu, hinge ja vaeva telemaja seinte vahele on matnud.
"1965. –1975. aastad olid ETV-s kuldaeg, kui televisiooni tuli pärast 18 aastat raadios tegutsemist Valdo Pant. Ta läks toonase raadio direktori Aado Slutskiga nii tülli, et oma lahkumisavalduses kirjutas Pant, et kõik raadiojuhid on lollpead ja lambapead," ütles Vahur Kersna, kes tegeleb sel sügisel vaatajate ette jõudva telesarjaga, mis tutvustab Eesti Televisiooni eri kümnendeid.
Sel perioodil tulid telesse Mati Talvik, Enn Eesmaa, Moidela Tõnisson ehk kogu see plejaad, keda ma võiksime Kersna sõnul valada pronksausambasse ja panna valmiva telemaja ette.
Kersna ise tegi esimese teleloo 1982. aastal, kui ta oli telemajas praktikal. "Telemaja seinad ei ole muutunud ja kohati on need ikkagi väga võidunud, aga sisu ja olemus on tänapäeval ikkagi totaalselt teine. Kui vesi jääb seisma, siis see ei ole hea. Vesi peab ikkagi voolama," tõdes Kersna.
Kersna arvates televisioon sellisel kujul kui praegu, jääb veel vähemalt sajaks aastaks alles. "Jääb ka Vikerraadio, sest jääb valge ajakirjandus. TV3-l ja Kanal 2-l on valus, nad võitlevad sama seltskonna tähelepanu eest, kes on Tiktokis ja Youtube'is. Sellist ajakirjandust, mis annab tõest, läbitöötatud ja objektiivset informatsiooni, on inimestel vaja nii kaua, kui neil on vähegi huvi teha oma elus olulisi, tarku ja tähtsaid otsuseid ning selleks valge ajakirjandus ongi loodud," tõi Kersna välja.
"Nüüd ma üritan teha ülevaatlikku sarja, mida võiks häbenemata panna eetrisse ja vaadata ka siis, kui ETV saab 100-aastaseks. Selline korralik ülevaade, mis toimus, miks toimus, mis oli selle kõige ümber, kes olid olulisemad tegijad, mida nad tegid ja miks oli see nii tähtis," selgitas Kersna.
"Kogu ETV esimese perioodi kõige suurem õnnetus ongi see, et ma kõnnin nagu kalmistul, vaimude maailmas, püüan nende inimeste tegusid ja tagamaid mõista ja aru saada, aga mitte kelleltki pole enam küsida. Tahan kõikidele eestlastele hüüda, et kui tõesti kellelgi on 1955.–1965. aastatest fotosid, salvestusi, mälestusi, siis need on väga teretulnud, sest väga palju on olulisi saateid, millest pole mitte midagi säilinud. 23 aastat käis eetris saade "Lugedes looduse raamatut" ja sellest on meie arhiivis vaid kaks fotot," tõdes Kersna.
Kersna sõnul Eesti Televisioon ongi ime. "Nii väikesel rahval on nii korralik, hea ja kvaliteetne televisioon, me oleme selle võlgu kõigile, kes selle nimel vaeva on näinud. Tahaksin, et minu saade oleks monument või tänuavaldus kõigile neile tuhandetele inimestele, kes oma elu, hinge ja vaeva on telemaja seinte vahele matnud," nentis telelegend.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: Vikerraadio, intervjueerisid Margit Kilumets ja Janek Luts







