19.–20. septembril toimub Tartus avatud majade giidituur, kus saab uudistada maju ja ruume, kuhu tavaliselt ei pääse.

Üks maja, mis avab oma uksed, on Staadioni tänava hullumaja. "See on esimene sel otstarbel ehitatud hullukliinik Eestis ja teine kogu Vene impeeriumis. Siia majja võis sattuda igasuguste diagnoosidega, näiteks hüsteeriaga," nentis giid Marie Helen Matsina. "Osad veetsid selles majas lihtsalt puhkeaega, osad naised olid vanad ja neist taheti lahti saada."

Hullumajas oli kolme sorti palateid ja kõige kallima palati eest pidi 80 rubla välja käima. "Selle hinna sees oli ka söök kolm korda päevas," nentis Matsina.

Hullumaja kõige kuulsam klient on kirjanik Juhan Liiv, kes kirjutas oma memuaarides, et ta arvas, et ilusal päeval viiakse teda ilusasse kohta, aga lõpuks teda peteti ja viidi hoopis hullumajja. "Seal arenes ka tema viimane skisofreenia staadium," tõdes Matsina.

Psühhiaatriakliinikuna tegutses see üks Eesti üks vanimad ja suurimaid puithooneid 1990. aastate alguseni. Nüüd tehakse hullumajast kortermaja muinsuskaitse väga rangete reeglite järgi, sest kõik peab olema ajastukohane.

"Tartu pärmivabrikus toodeti pärmi 1883. aastast alates 1997. aasta lõpuni. Kõigepealt toodeti pärmi, siis tuli juurde piirituse tootmine ja siis ehitati siia vesiravila ehk sanatoorium, kus kasutati pärmi tootmise jääke raviks," selgitas giid Jette-Mari Anni.

"Töölised, kes pärmivabrikus tööd tegid, elasid ise ka vabrikus asuvates korterites. Mul on suur au töötada ERM-is koos Sirje Madissoniga, kes kasvas pärmivabrikus üles ja ütleb, et see on koht, mida ta südames kutsub siiani oma koduks."

Pärmi tootmisest jäi järgi kaks põhilist saadust, mida kasutati vesiravilas raviks. "Üks on pärmivirre, kollakas-pruunikas vedelik, käärimisvedelik, millest tehti vanne. Teine asi, mis alles jäi, oli pärmiraba, puderjas mögin, millest tehti kompresse. Vesiravilas tehti nii närvihaiguste kui ka liigeste ravi," nentis Anni.

Huvilised saavad piiluda ka inimeste koju, mis on ehitatud garaaži. "Kuna me ise oleme arhitektid, siis näitame oma kodu heameelega, sest näeme tohutut potentsiaali Eestimaa hõredates linnades, kus on väga palju selliseid potentsiaalseid ja väärtuslikke garaaže ja kuure, mis täna seisavad, aga võiksid saada hoopis uue kasutuse," ütles arhitekt Egon Metusala, kes garaažist ehitatud elamus elab.

Garaaž, millest sai elamu, ei olnud väike sõiduauto garaaž, vaid mõeldud suurematele teenindusautodele.

Festivali ajal on huvilistele avatud ka omalaadne arhitektuuripärl villa Tammekann, mille projekteeris maailmakuulus Soome arhitekt Alvar Aalto.

Maja projekteerida polnud arhitektil üldse lihtne, sest tellija August Tammekannu abikaasa Anna Irenel oli omajagu nõudmisi. "Ta nõudis akent teise kohta, kööki teistmoodi, ta pidas Aaltoga pikki kirjavahetusi. Aalto oli vahepeal päris pahane. Teisele korrusele tahtis proua endale kabinetti saada ja et seal oleks aken, kuhu paistaks õhtuvalgus sisse ja proua sõna jäigi peale, kuigi Aalto ütles, et sinna ei saa akent teha, sest see on otse teise maja vastu," selgitas giid Ülle Vaher-Toomik.

Tartu Open House festivalil saab tänavu külastada 25 paika.