"Õppisin 21. keskkoolis ja 9. klassis käisin Eesti Televisioonis režissöör Ants Kivirähu, kuulsa rahvakirjanik Andrus Kivirähu isa juures režiikursustel. Lisaks oli koolis helitehnika lisaeriala, mille praktika toimus Eesti Televisioonis ja Eesti Raadios. Mina sattusin raadiosse," meenutas ajakirjanik Feliks Undusk raadio- ja telemaailma sattumist. 

Undusk töötas meediamaailmas kokku 37 aastat, neist 26 Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis. Pärast 17 aasta pikkust meediapausi töötas Undusk veel 11 aastat telekanalis TV3.

Ilmselt olid tal ajakirjanikugeenid aga sündides kaasa antud, sest vanemate väitel meeldis juba kolmeaastasele Feliksile auto tagaistmel sõidu ajal püsti seistes kõvahäälselt kommenteerida, millised autod teel vastu sõidavad.

11. klassi koolipoisina hakkas ta mittekoosseisulise reporterina Eesti Raadio uudistesaatele "Päevakaja" kaastööd tegema. Kui ta 1971. aastal toonase TPI (praeguse Tallinna Tehnikaülikooli) ökonomisti erialal lõpetas, oli ta raadiomajas ennast juba sedavõrd tõestanud, et Eesti Raadio nõudis teda endale ja Undusk läkski suurima heameelega.

Tarbijakaitseteemalise saatesarjaga "Argiasjust pühapäeval" vihastas tähtsa ministri välja

Unduski telekarjäär pole möödunud vaikselt, vaid pikitud põnevate ja muhedate juhtumistega.

"Kergetööstusminister Jüri Kraft korraldas asja nii, et ETV-sse tuli 1980. aastate algul saade "Argiasjust pühapäeval", mis pidi promoma Eesti kergetööstust. Esimene saatejuht, nimesid nimetamata, tegigi saadet nii, nagu Kraftile sobis. 1982. aastal pakuti saatejuhi rolli millegipärast mulle ja kogu lugu päädis sellega, et Kraft esines partei keskkomitee pleenumil sõnavõtuga, öeldes, et ka kergetööstusministril on õigus ühele puhkepäevale nädalas ja vähemalt pühapäeval ei peaks ta jama kuulama ja sellega tegelema."

"Jama" tekitajaks oli Undusk, kelle taktikepi all oli saatesari võtnud kriitilisema suuna ning kajastas muuhulgas ka kõike seda, mis kergetööstuses oli halvasti.

"Vaatajad tõid telemajja juba kuuajase kandmise järel katki läinud Kommunaari kingi, suure jala- ja rõivanumbriga inimesed kirjutasid, et kuskilt pole midagi sobilikku jalga ja selga osta. Pärisin siis vastutajatelt aru. Tänu meie saatele avati Tallinnas Liivalaia (toonasel Kingissepa) tänaval kauplus Suur Tõll, kust said riideid osta suuremad inimesed," meenutas Undusk.

Huumorisaates tehtud sajamargaste nalja tõttu pidi enda kaitsmiseks aerosooli ostma

"Kunagi ei või teada, millega sa ajalukku lähed. Mõtlesin, et mina lähen teleajalukku ikka Eesti rahva laulva revolutsiooni kõige populaarsema saatesarja "Mõtleme veel" ühe saatejuhina. Olin ka selle saate peatoimetaja ja käisin ülemuste ees saatega seotud asju klaarimas, aga näe, läksin hoopis marganaljaga," muheles Undusk.

Ühel 1991. aasta veebruariõhtul jõudis Eesti Televisiooni eetrisse seitse minutit kestnud "Erisaade valuutavahetusest", mis oli osa huumorisaatest "Ivar Vigla sou", kus tõsine ajakirjanik Undusk otse-eetris televaatajatele teatas, et homsest kaotavad kehtivuse kõik Soome 100-margased rahatähed. Paanikas inimesed tormasid juba pärast paari esimest lauset markasid kulutama.

"Mind meelitati seda saadet juhtima. Ivar Vigla ja saate toimetaja Alar Rästa kinnitasid, et saatele eelneb nagu ikka "Ivar Vigla sou" signatuur, aga see ekraanile ei jõudnudki, nad jätsid selle ilmselt sõnumi mõjukuse suurendamiseks teadlikult ära," ütles Undusk.

Paar kuud varem oli Undusk ETV eetris ette lugenud teadaande, et Nõukogude Liidus kaotavad kehtivuse vanad 50- ja 100-rublased rahatähed, mis oli sulatõsi.

"Hirmus tunne, kui see "uudis" oli eetrisse läinud. Eesti Televisioon pidi ametlikult vabandama. Saatetegijad ise lasid jalga ja olid nädal aega "metsas", aga mina pidin tööl edasi käima," tõdes Undusk.

Ta ostis poest igaks juhuks isegi aerosooliballooni, juhuks kui keegi kättemaksuks ründama peaks. Marganaljaga seoses meenutas Undusk veel üht seika 1996. aastast, mil tal oli linnavolikogu liikmena Tallinna linnapea Jaak Tammega kohtulugu käimas, sest linnapea erastas endale ja abilinnapeale ebaseaduslikult vanalinna korterid. Undusk nimetas Tamme ühes telesaates korruptandiks ja tal oli advokaati vaja, sest Tamm kaebas ta kohtusse.

Undusk läkski ühe kõige tuntuma naisadvokaadi jutule. "Olin temaga mitu intervjuud teinud ja saime väga hästi läbi, aga ta ütles, et teate, Undusk, ma kaitseks teid küll, aga kas te kujutate ette, kui palju sajamargaseid ma pidin teie pärast kaotama. Nii et marganali maksis veel isegi viis aastat hiljem kätte," muheles Undusk.

Püstolikabuuriga valvuritädi ei tahtnud tööle lasta

Ajast, mil Undusk oli "Päevakaja" vanemtoimetaja, kellel oli õigus lubada oma allkirja alusel külalisi raadiomajja, meenutas ta üht nõukoguliku bürokraatia tüüpnäidet.

"Unustasin kord oma töötõendi koju ja raadiomaja tumesinises vormis püstolikabuuriga valvuritädi ütles, et ma tean teid küll, aga ma ei tohi teid ilma tõendit nägemata sisse lasta. Vene ajal oli aga süsteem, et vanemtoimetajatel oli õigus kirjutada ka sissepääsulubasid. Võtsin siis taskust sissepääsuloa blanketi ja kirjutasin, et raadiomajja lubatakse Feliks Undusk. Kelle juurde see isik läheb? Feliks Unduski juurde. Kes lubab tal selle inimese juurde minna? Feliks Undusk lubab. Valvuritädi jäi tulemusega igati rahule ja mind lastigi tööle," naeris Undusk.

Otse-eetris läks konflikti partei keskkomitee ideoloogiasekretär Indrek Toomega

"Teine seik, mis kohe meenub, oli see, kuidas ma läksin saates "Mõtleme veel" konflikti Indrek Toomega, kes oli toona partei keskkomitees ideoloogiasekretär. KGB-s koostati ja kirjutati valmis tekst, millega õigustati Eesti rahva küüditamist. See saadeti uudisteagentuuri ETA kaudu välja, aga ETA töötajad tegid avalduse, et nemad ei ole seda teksti kirjutanud ega välja saatnud. Lugesin avalduse otse-eetris ette ja küsisin, miks siis nii toimiti. Toome eitas kõike ja kui saade läbi sai, ütles ta mulle kõigi saateosaliste juuresolekul, et "Feliks, sulle ma enam kunagi kätt ei anna,"" meenutas Undusk.

Umbes kuu aega hiljem tuli Toome aga jälle mingisse saatesse ja hüüdis kõva häälega üle kogu stuudio: kas kõik kuulevad, ma vabandan Unduski ees. "Nii et kõva mees oli, sellisel kõrgel ametipostil olijad reeglina kunagi kellegi ees ei vabandanud," tõdes Undusk.

50-aastaselt hakkas tänu ühele kihlveole tegelema ekstreemspordiga

Praegu elab Undusk tegusat pensionärielu. "Käin nii televeteranide kui ka raadioveteranide kokkusaamistel, mis toimuvad iga kuu ja kus käib koos kuni 30 inimest. Olen Nõmme Vanameeste Klubi liige ja meie klubi kõige vanem liige saab augustis 96-aastaseks. 80-aastaseid mehi on meil klubis jalaga segada, kõige noorem on 70-aastane, tema on veel poisike," tõi Undusk välja.

Ekstreemspordiga, mida Undusk ise nimetab "kalkuleeritud riskiks", hakkas ta tegelema 50-aastaselt tänu kihlveole, mille ta võitis, sest tegi Saaremaal benji-hüppe.

"Siis tuli akvalangiga sukeldumine 15 meetri sügavusele merepõhja Bali saarel, hiljem Punases meres ja Vahemeres, viimati sukeldusin 73-aastaselt. 60-aastasena tegin langevarjuga tandemhüppe, pensionile jäädes tegin endale mootorrattaloa ja ostsin 600-kuupsentimeetrise mootorratta, lendasin motoplaaniga, osalesin 2013. aastal Maidlas punnvõrride Le Mans 24 tunni sõidul, hüppasin talvel laulukaarelt alla ja tunamullu Montenegros katsetasin paragliding'ut ehk liuglemist ristkülikukujulise suunatava langevarjuga instruktori juhtimisel 2000 meetri kõrguselt mäest alla linna ja mere kohale," loetles Undusk, millega ta pensionipõlves on tegelenud.

ETV 70. sünnipäevaks ilmub tele- ja raadioinimeste portreelugudega raamat "Unduski usutlused"

Ligi kuus aastat on Undusk teinud kaastööd ajakirjale 60+, kus ilmunud portreelood endistest raadio-ja teleinimestest on nüüd mahutatud raamatu "Unduski usutlused" kaante vahele.

"Tahtsin panna kõik rohkem kui veerandsada intervjuud raamatusse, aga kuna tulemas on ETV 70. sünnipäev, jäid valikusse just endised tele- ja raadioinimesed. Intervjueeritavad valisin välja selle järgi, kellega omal ajal koos töötasin, ja kes pole ise enda memuaare avaldanud. Julgen kutsuda neid minu aja inimesteks ehk omadeks, kes väärivad ajalukku jäädvustamist."

Raamatus räägivad eestlastele tuntud telenäod Ruth Karemäe, Rein Järlik, Tiina Mägi, Mall Mälberg, Enn Valk, Ewe Kaselaan, Hagi Šein ja paljud teised lisaks teletööle oma lapsepõlvest, noorpõlveaastatest ja eluseikadest, mida nad kunagi varem avalikkusega jaganud pole. "See pole ainult teleajalugu, vaid paljuski Eesti ajalugu," nentis Undusk.

Raamatu "Unduski usutlused" esitlus toimub 10. juulil Eesti Televisioonis.