"Aeg on hakanud aina kiiremini käima. Ma ei taha surra, sest mul on nii põnev ja huvitav kogu aeg. Mul ongi tunne, et tahaksin jääda lõputult elama, et näha, mis homme saab," ütles Raivo E. Tamm.

Vanemad ootasid teda 15 aastat. "Ma sündisin täpselt nende 15. pulma-aastapäeval. Sünnitus oli väga raske, sest ma olin suur poiss. Pärast sünnitust läks nii, et ema rohkem lapsi ei saanud. "

Tamm meenutas lapsepõlve, kus kogu pere pidi ära mahtuma ühte kitsukesse tuppa. Pere korter asus Mustamäel, Akadeemia teel. "Üheksa ruutmeetrises toas oli kaks voodit ja keskel laud. Laua peal baikatekil magasin mina. Pooleteise inimese voodis magasid ema-isa ja kušetil vanaema, kes tuli vahest mind hoidma."

Igal hommikul ärgates kuulatas esimese asjana, kas ema on veel elus

Kui Tamm sai kolmeaastaseks, kolis pere kahetoalisse korterisse, mis asus samuti Mustamäel, kus Tamm elas pikki aastaid. "Mu ema oli nii raskesti astmahaige, et kui ma hommikul ärkasin, kuulatasin esimese asjana, kas ema hingab veel või on ära surnud," meenutas ta. "Mitu korda nädalas tuli kiirabi kutsuda."

Hiljem läks ema tervis paremaks, tulid paremad rohud ja kiirabi kutsumine jäi harvemaks, "Ema elas ikkagi 85. eluaastani."

Vabakutselisena on olnud hetki, mil mõtled, kas keegi mind üldse veel mäletab

"Ma olen vabakutseline. Ma teadsin kohe, et mina tahan kõike teha, sest ma olin näinud, et teater imeb su nii endasse, et oleksidki ööpäev läbi tema oma. Ma tundsin, et ma ei taha sellist elu, müüride vahelt väljas on elu palju ilusam, ma tahan olla kogu aeg ja igal pool," ütles Tamm.

Teatripalgalt vabatahtlikult äratulemine oli suur julgustükk, mida imetlesid ka tema vanemad kolleegid Linnateatrist. "Mul oli ka selliseid hetki, kui istusin kodus ja ootasin, millal see telefon heliseb. Ja ei helise ega helise. Mingil hetkel hakkadki mõtlema, kas mind üldse keegi veel mäletab," meenutas juubilar.

"Ma olen elanud sellist elu nagu ma ise olen tahtnud. Vabadus on minu jaoks väga oluline," tõdes ta.

Kuna pärast keskkooli lõpetamist polnud lavakasse vastuvõttu, läks Tamm õppima autoremondilukksepaks. Oma raskesti haige ema kõrval kaua kodune poiss olnud läks tehnikakoolis päris pööraseks. "Selles koolis õppis palju nõukogude armee eest põgenevaid pagulasi nagu Hendrik Toompere ja Riho Rosberg. Igal õhtul olime Olümpia kohvikus, jõime muskaatveini ja sõime plekktaldriku pealt Nõukogude liidu ainukest pitsat," muheles Tamm.

Tundis juba lavakas, et näitleja amet on tema jaoks ainuõige elukutse

Tema üheks suureks läbimurderolliks on nimetatud Von Krahli teatri etendust "Connecting People", kus ta mängis Jorma Ollilat.

Sarja "ENSV" Illari tegelaskuju on hea tasakaalustaja "Õnne 13" Allanile. "Lolli nalja mulle ei meeldi teha," tõdes Tamm.

"See on vist küll nii, et filmirežisssöörid ei taha seda nägu, kes igal pool nagunii virvendab," põhjendas Tamm, miks ta filmides harva mängib.

"Ma tundsin juba lavaka sisseastumiskatsetel, et see on minu õige koht. Ma tunnen, et just see on minu koht, kui saal naerab ja kui nad pärast etendust lähevad rõõmsatena koju," tõdes Tamm.

Üks kooselu, kaks abielu ja kolm last

"Ma olin kõikidesse meie kursuse tüdrukutesse armunud," meenutas juubilar, kes elas pikalt koos oma kursaõe Külli Palmsaarega, kellega ta kahjuks lahku läks. Lavaka viimasel kursusel sündis nende tütar Johanna.

Seitse aastat oli Tamm abielus näitleja Katariina Lauguga. "Nüüd olen juba 18 aastat abielus näitleja Helena Merziniga. Tihtipeale mõtlen, et tema olekski võinud olla see naine, keda ma esimesena kohtan."

Neil on poeg, kes saab kümneaastaseks. "Ma vaatan teda ja näen, et ta on nii mina," iseloomustas ta oma poega.

Kokku on Tammel kolm last. "Kui mu esimene tütar sündis, ta ei olnud päris terve, siis kuulsin hiljem, et Külli oli nii hirmunud, et jätan nad maha, aga nii see ei olnud. Kuni Johanna 1. klassi minekuni olime koos, ja tegelikult läks nii, et hoopis nemad läksid ära, aga ma ei ole teda hüljanud ega ära tõuganud."

Teise tütre Rebeccaga saab Tamm hästi läbi, kuigi ei veeda aega tihti koos, sest tütar on täisealine ja kõigil on omad tegemised.

On läbinud 36 triatloni

Tamm on teinud 36 triatloni. "Ma teen alati niimoodi, et kui on finiš, olen ma kohe võimeline intervjuud andma. Praegu on minu eesmärk see, et mitte pooleli jätta. Väga lihtne on pooleli jätta," sõnas Tamm.

"Ma olen kahes kohas ohvitser. Nõmme malevkonnas olen ma vabatahtlikuna ja kaitseväes tegevteenistuses. Olin 21 aastat olnud reservohvitser ja kaitseliitlane ning kui algas Ukraina täiemahuline sõda, hakkas tulema palju sooviavaldusi kaitseliiduga liitumiseks. Minu tuttavad pöördusid minu poole, et annaksin neile soovitusi ja ma tundsin, et ma ise peaksin ka veel midagi tegema, seepärast liikusingi reservohvitserist edasi tegevteenistusse. Ma ei ole sõjard, ma ei ole militarist, ma olen seal selleks, et rahu oleks ja jääks."

E-tähe oma nimesse lisas ema ja isa mälestuseks

E-tähe lisas Tamm oma nimesse isa Endli ja ema Esta mälestuseks. "Iga kord, kui ma lavale astun, võtan need nii tagasihoidlikud ja häbelikud inimesed endaga lavale kaasa," selgitas juubilar.

"Ei ole mõtet raisata aega unistuste peale. Ole lihtsalt valmis selleks, mis elu sulle toob," manifesteerib Tamm iseendale iga päev. "Sest elu võib sulle ette tuua hoopis müstilisemaid võimalusi kui sa üldse unistada oskakski."