Nõmme metsades nähti nädalavahetusel liikumas karu. "Linnaruumis metslooma kohates tuleks jääda rahulikuks, loomaga distantsi hoida ja tuldud teed tagasi minna. Jooksma hakata ning äkilisi liigutusi teha ei ole kindlasti hea mõte. Samuti tuleks vältida otsest silmsidet ja vaadata loomast natuke mööda. Proovida looma juurest eemale minna, et ei tekiks konfliktset olukorda. Linnaruumis võib leida ju ka mõne siseruumi, kus pulss taastub, seniks kui loom edasi hakkab liikuma," sõnas loodusmuuseumi zooloog Joosep Sarapuu.

Zooloogi sõnul linnaruumis metsloomade ja inimeste vahel üldiselt konfliktseid olukordi ei juhtu, aga alati on võimalus selleks olemas. "Viimases hädas kasutatakse surnu teesklemist, kus inimene heidab pikali, katab oma pea kätega ja kuigi karu sööb vahel ka raibet, siis inimest karu ilmelt lahti kiskuma ei hakka," lisas Sarapuu.

Väiksemad metsloomad nagu rebased ja jänesed on meie linnapildis end juba väga hästi sisse seadnud. "Pea iga nädal näen Kristiine kandis üht halli jänest ringi jalutamas ja olen ka mujal jäneseid näinud. Nad juba ilmselt poegivad siin ja tunnevad ennast hästi."

Paar nädalat tagasi kahjuks sai üks jänes Tehnika tänaval autolt löögi ja on praegu loodusmuuseumis. "Võib-olla läheb ta meie muuseumi tuumnäitusele uues majas," ütles Sarapuu.

Kuidas aga käituda juhul, kui linnaruumis jalutab ringi mõni eksootiline loom, näiteks kängurulane või krokodill. "Eksootilisi loomi peetakse Eesti kodudes väga palju ja mõnikord võivad nad kodust ka plehku panna. Eriti head ronijad on roninastikud. Siis võiks helistada päästeametile või keskkonnaametile, kes üritavad mao või muu looma omaniku üles leida ja tegelevad temaga, mao kinnipüüdmine eriti keeruline tegevus pole. Argessiivsed nad olla ei tohiks, välja arvatud siis, kui sa lähed ise neid käega krahmama ja üritad neid vigastada," ütles Sarapuu.

Linna sattunud põtradel ja kitsedel siin zooloogi sõnul mugav ei ole. "Nad on siia aetud, linn on piisavalt palju laienenud, nad on siia lõksu jäänud. Linnalähedases metsas pole neil ka eriti ruumi, et kuhugi ära joosta. Inimesega kohtudes jääb metsloom pigem paigale seisma, lootuses, et neid siis ehk ei märgata," sõnas Sarapuu. "Ma ei näe küll, et mingit agressiivset konflikti saaks metsloomal inimesega tekkida."

Loodusmuuseumis on avatud näitus "Puudega linn", kus näeb kõiki tavapäraseid linnaloomi. "Jäneseid, rebaseid, kährikuid, tuhkruid, väikesi närilisi. Samuti näeb seal erinevaid kalu, teokarpe ja ka linde," tõi Sarapuu välja. "Kuu aega tagasi avati ka eksootiliste loomade rubriik, kus me üritame ennustada, millised loomad võiksid meie linnaruumis veel nähtavaks saada. Näiteks kaeluspapagoi, mingi krokodilliline või varaan."