Märks tõdes, et känguru otsimine on isegi kogenud jahimeeste jaoks haruldus. "Praegu on kõik jahimeeste sotsiaalkanalid täis seda informatsiooni. Ühest küljest on see haruldane, et känguru Eesti looduses ringi hüppab ja teisest küljest on see ka preventatiivne, et ükski jahimees infarkti ei saaks, kui tema eest järsku tagajalgadel metskits läbi hüppab," rääkis Märks.

"Kui ma esimest korda kuulsin, et känguru läks kaduma, siis kujutasin ette, et tõsine sajakilone poiss hüppab ringi kuskil. Aga täpsemalt on tegu vallabiga, kes on väiksem loom," lisas ta

Märks tõdes, et lisaks otsijatele tunnevad känguru vastu huvi ka teised metsaelanikud. "Sealkandis on hunte, väga arvukalt ilveseid ja minu kahesajas kaameras on olnud korraga kaks erinevat karu, nii et tegelikult loendame ka karude arvukust suuremaks. Ma kardan, et sel loomal on väga raske Eesti tingimustest ellu jääda. /.../ Mina nägin seal samas piirkonnas eelmisel nädalal kolme ilvest," nentis Märks.

Seoses kevadiste metssigade rünnakutega kultuurviljapõldudele on jahimehed hetkel üldiselt väljas ja jälgivad olukorda. "Ma usun, et tänapäevaste arenenud vaatlusvahendite juures jahimehed teda näevad, kui ta peaks kusagilt välja ilmuma. Nad annavad siis info edasi, et omanikud oma lemmiklooma õnnelikult kätte saaksid," sõnas Jahimees.

Kui jahimehed kängurut märkavad, tuleb neil esimese asjana omanikule helistada. "Palve oli igal juhul informeerida ja mitte üritada teda kinni pidada. See ongi pigem õige käik. Ma olen neid küll Sydneys näinud, aga kuidas nad käituvad, ei oska mina küll ette arvata. Me võime ta ära hirmutada, samas kui omanik saaks ta täiesti ohutult kinni püüda ja koju tagasi viia. Pigem tuleks käituda nii nagu loomaomanik õigeks peab," rääkis Märks. Omanik on välja pannud ka leiutasu.