Zooloog: koidest vabanemiseks tuleb riided ja kuivained korduvalt külmutada
Zooloog Joosep Sarapuu rääkis "Terevisioonis", et koisid aitab hävitada mitmekordne külmašokk, aga kõige efektiivsem on püüda neid ennetada. Zooloogi sõnul on näiteks jahukoi inimese jaoks ebameeldiv, aga midagi hullu ta tegelikult ei tee ja jahu saab ikkagi toidu valmistamisel kasutada.
"Koide vastu aitab tuulutamine ja kloppimine. See vähendab arvukust, kui seda teha õues, aga üldiselt see neid päris minema ei aja," selgitas Eesti Loodusmuuseumi zooloog Joosep Sarapuu.
Zooloogi sõnul aitab külm ilm. "Kui on tahtmine koid hävitada, siis meil oli mõni aeg tagasi päris mitu nädalat kuni miinus 20 kraadi. Oleks kogu selle aja hoidnud kahjustunud riideid õues, siis korra tuppa toonud, putukad ärkavad ellu ja mõtlevad, et nüüd on suur külm läbi, hakkavad edasi arenema. Kui siis uuesti piisavalt pikalt piisavalt külma teha, vähemalt miinus kümme kraadi, siis võivad tõesti kõik koid hukkuda," nentis zooloog.
Lõhnade koha pealt on Sarapuu pigem skeptiline. "Otseselt mingit teaduslikku seletust selle taga ei ole, et koisid aitab riidekapist minema peletada mõni väga tugev lõhn."
Sarapuu võttis stuudiosse kaasa tavalise eesti riidekoi ja kirjuleediku ehk jahukoi, kes on rohkem toiduainete kahjur.

Koid munevad hästi palju mune ja leiavad elamiseks toreda koha. "Näiteks jahukoti või villase riide. Munast tuleb röövik välja ja vill või jahu ongi rööviku toit. Kui liblikas juba välja tuleb, siis tema enam ei toitu, vaid tegeleb ainult kaaslase otsimise ja paljunemisega. Röövik teeb jahu sisse käike, kirjuleedik teeb ämblikuvõrgust väikese kookoni, kus on tema pesa. Toit on kogu aeg olemas ja kõik on hästi," tõi zooloog välja. "Riidekoil, kes villase riide sees elab, on ka toit kogu aeg olemas."
Mingil hetkel, kui energiat on piisavalt, hakkab röövik nukkuma, teeb endale veel tugevama kookoni, näiteks jahukarbi siseküljele või villase riide taskusse ja nukkub mõni aeg, siis tuleb välja liblikas, kes hakkab paarilist otsima ja nii see tsükkel kogu aeg kordub.
"Miskipärast on nad meile ebameeldivad, midagi hullu röövikud ei tee, keeksi saad sellest jahust ikka teha. Kui oma kuivainetest leiad sellise putukakoloonia või näed liblikat lendamas, siis külm ikkagi aitab. Kui on suur sügavkülm ja piisavalt ruumi, siis hoiad mõne nädala miinus 20 kraadi juures, seejärel annad paar päeva sooja, viid kuivained näiteks sauna, ja siis külma tagasi," selgitas Sarapuu.
Arvukust aitab vähendada kahjustatud kuivainete äraviskamine, läbikülmutamine ja kuivainete (sealhulgas ka maitseainete ja maiustuste) kindlalt suletavates anumates hoidmine.
Kõige parem viis on koide ennetamine. "Kasutada suletavaid karpe ja kaanega klaaspurke. Talveriided panna suveks õhukindlasse kotti. Koid suudavad ka looduses väga hästi elada," sõnas Sarapuu.
Koiliblikad on üldiselt öise eluviisiga. "Tegelikult on koid täitsa toredad loomad," muheles Sarapuu.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Juhan Kilumets






