Marju Länik, legendaarne popikoon on jõudnud oma artistikarjääris ümmarguse tähiseni – 50 aastat laval. Entsüklopeedilises revüüs heidame pilgu igasse aastakümnesse läbi laulja enda mälestuste.

Marju Läniku pool sajandit suurel laval algas Eesti Televisiooni esimesest stuudiost, kus leidis aset ka intervjuu. "See on minu jaoks väga erilise mälestusega stuudio, sest siin salvestasin ma kaks oma kõige esimest laulu. Need said salvestatud Eesti telefilmi "Suveviisid Võrtsjärvel" jaoks. See oli 1977. aasta kevad ja suvel seda filmiti," meenutas Länik.

"Samal aastal osalesin siin samas telemajas ka konkursil "Kaks takti ette", mille raames tuldi mind Otepääle üle kuulama telegrupp koos toimetaja Kalev Vapperiga. Nad ütlesid, et peale seda, kui nad olid minu ära kuulanud, oli neil süda väga rahul, sest rohkem polnud Valgamaalt kedagi otsida vaja. Siis ma väljusin sellest publikupreemia auhinnaga. Siis saadeti kirju ja minule tuli neid kirju kõige rohkem. Aga ma olin vist kõigist esinejatest ka kõige rohke laval olnud," tõdes Länik, kes hakkas juba 13-aastaselt käima esinemas ka Otepää kultuurimajast kaugemal.

"Mul oli plaan minna pärast keskkooli Tartu ülikooli, aga et mind 1975. aasta jaanipäeval Pühajärve jaanitulel laulmas kuuldi, astusid mulle juurde Vello Marken ja Marika Tuus, tollased ansambli Vana Toomas liikmed, ja ütlesid, et neil toimub konkurss ning nad sooviksid mind seal näha. Kahe nädala pärast tuligi kutse ja see pööras kõik minu plaanid pea peale. Aidaa, Tartu ja ülikool," rääkis Länik.

Kui kõrvutame Marju Läniku isiklikus arhiivis hoolikalt säilitatud Valgamaa kohaliku ajalehe väljalõiget aastast 1975 kümme aastat hilisema säilikuga samast väljaandest, näeme Otepää abituriendi suurt hüpet tundmatusest eriti suurtele lavale ja omaaegsete klantsajakirjade kaantele. Nimelt olid 80-ndate keskpaigaks Läniku vokaalvõimed koos näitlejameisterlikkusega saanud Nõukogude Liidu popmuusika üheks peamiseks ekspordiartikliks. Igas riigis tuli kohaliku publiku ära võlumiseks õppida ära üks laul ka kohalikus keeles. 

"Ma alati tegin kodus selle töö ära, koos mõne filoloogiga. Kuubasse minekuks suhtlesin ka ühe inimesega, kes oskas väga hästi hispaania keelt, ja kui ma lendasin, siis lennukis olid Kuubalt pärit Moskva üliõpilased ja kuidagi me hakkasime suhtlema. Nad õpetasid mulle tee peal ka veel seda hääldust," meenutas Länik, kes on kohalikus keeles võtnud viisi üles ka näiteks Indias.

"Sellele oli eelnenud 1985. aasta suvel Moskvas ülemaailmne noorsoo- ja üliõpilasfestival, kus mind valiti jääballide kuningannaks. Seal toimusid 30 000 inimesega saalis kümme etendust. Kõik olid puupüsti rahvast täis. Need olid totaalsed lavastused. Seal olid basseinid, hobused, seintel jooksid ämblikud. Mina sain laulda nende ballide avalaulu ja lõpulaulu. /.../ Seal otsustati, et mind saadetakse Intertalendile Prahasse. Saadetigi. Olin Nõukogude Liidu esindaja, sain vokaaltehnika ja näitlejameisterlikkuse preemia, mis oli minu jaoks kõige parem. Peale seda hakati mind igale poole saatma," selgitas Länik.

Mida tookord ette ei osatud näha oli Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine. Tormiliselt alanud tümpsuvad 90-ndad olid nõuka ajal oma tippvormi saavutanud edukatele Eesti levimuusikutele paras proovikivi. Iga täht pidi uuel ajastul oma sära taas leidma.

"Minul läks üsna mõnusalt. Mul oli kolm asja, mida ma 90-ndatel kohe tegin. Olin Viru varietees tähtsolist, mul olid Astorias pooletunnised kontserdid ja siis ma sain Estonia laevale esimese Eesti artistina kaheks nädalaks staaresineja lepingu. Järgnesid uued lavad ja esinemiskohad. Algasid tohutud laululavade suvetuurid," meenutas Länik ning lisas, et hoo said sisse ka esinemised ööklubides.

Lõpuks otsustas Länik teha teoks oma noorpõlve ühe suurima unistuse. "Tahtsin alati uuesti ülikooli minna, tahtsin saada kaasaegset haridust. 2001 tuli Tallinna ülikooli üks selline eriala, kultuuri- ja kunstinõuniku lisaeriala. Teater, muusika, kirjandus, majandus, turundus, reklaam. See oli nelja-aastane baka, ma tegin selle kõik ära ja siis öeldi, et tulge meile palun magistrisse ka. Magistrikursusel sain sotsiaalteaduste kraadi kultuurikorralduses," rääkis Länik.

Länik on olnud ka Tallinna volikogus. "Volikogu valimistele kutsus meie praegune kaitseminister Hanno Pevkur. Sain sisse, olin neli aastat volikogu liige. See oli nagu üks nelja-aastane avaliku halduse õppeaine," muigas laulja.

2017. aastal valis rahvas Raadio 2 korraldatud sajandi hiti valimisel sajandi hitiks Läniku loo "Karikakar". "Ikka natukene üllatas. Selle hääletuse tegid ju ikkagi fännid, kelle ees ma pean tänutundest lihtsalt põlvili vajuma. Need on ühe artisti kõige kallimad inimesed siin maa peal," tõdes Länik, kes ei saa siiani lavalt maha ilma seda laulu laulmata.