"Taimetoksiinid on ühendid, mis on taimedele endale ohutud, nad toodavad neid kaitseks putukate vastu, et neid looduses ära ei söödaks. Toksiinide sisaldus oleneb keskkonnast, kus taim on kasvanud ja hiljem ka säilitustingimustest, taime vanusest ja väga paljudest muudest faktoritest," selgitas regionaal- ja põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Anneli Haugas.

Tavalised toidutaimed, mida on tarbitud juba põlvest põlve, on ohutud, kui neid õigesti töödelda. "Näiteks oad, mida tuleb enne söömist kindlasti keeta ning mitte aeglaselt kuumutades, mis võib mürgistusohtu suurendada, vaid keeta saja kraadi juures vähemalt pool tundi, siis on päris kindel, et oad on ohutud. Ubade keeduvesi tuleb kindlasti ära valada, nii saab vähendada toksiinide sisaldust," nentis Haugas.

Ta toob näiteks toored bambusvõrsed, mida turul müüakse. "Neid peab esmalt koorima, tükkideks lõikama ja siis keetma, sellega viid toksiinide sisalduse alla."

Tänapäeval levivad uued trendid, näiteks soovitus süüa ära kogu taim. "Samas me teame, et rabarberi lehtedes on kõrgem oksalaadi sisaldus ning neid süüa ei ole väga hea mõte."

Võib-olla esimesel korral ei juhtugi midagi, aga rääkides taimetoksiinidest ja saasteainetest laiemalt, siis tegelikult on pikaajalised mõjud, mille eest me üritame ennast kaitsta. "On lühiajalised mõjud, millest võib tekkida mürgistus ja pikaajalised, mis aastate jooksul suurte koguste tarbimisel tekivad," tõdes Haugas.

"Muidugi roheline kartul, sest rohelise osa äralõikamisel me ei eemalda toksiine, kogu mugula peaks tegelikult söömata jätma. Kartul võib valguse toimel kiiresti roheliseks minna, juba paari päevaga. Kui kartul on näiteks ületalve keldris olnud, siis ka seal on alkaloidide sisaldused kõrgemad. Kartuliidudes on samuti alkaloidide sisaldus kõrgem," sõnas Haugas.

Kartulitaimes on alkaloidide sisaldus aretusega alla viidud, mugulas on ohutud kogused ja väikeses koguses ei tee nad meile mitte midagi. "Tavakeetmise ja koorimisega me nende sisaldust väga vähendada ei saa. Seetõttu ongi kartulit oluline säilitada pimedas," selgitas Haugas.

Haugase sõnul on näiteks naadi puhul oluline, et seda ei tohiks süüa väga sageli ning suurtes kogustes, sest me ei tea, kui palju taimes on saasteaineid ja mis raskmetalle taim maast üles on korjanud. "Oluline on taimi ja marju mitte korjata ka suurte teede äärest," tõi Haugas välja.

"Inimesed ei ole aastatega rumalamaks läinud, vaid tulevad uued trendid ja selle taga unustatakse ära, mis on ohud. Mõni influencer kuskil näitab, et on väga maitsev, tal ei juhtunud midagi ja inimene proovibki järgi. Mürgistusjuhtumid ongi seotud peamiselt sellega, et süüakse liiga suurtes kogustes, aetakse midagi segi, keegi ju meelega piibelehte ei söö või on siis põhjuseks ebapiisav töötlemine. Võiks teada, et konservoad on ohutud, aga tooreid ubasid kohe salatise ei panda, vaid enne keedetakse."