"Väga suur osa veebipolitseinike tööst on sotsiaalmeediakanalite jälgimine ja postituste kommentaaride lugemine. Sotsiaalmeediaplatvorm ja see kuvand, mida inimene endast edasi annab, räägib väga palju sellest inimesest, tema vaimsest seisundist, sõpruskonnast ja perekonnast. Inimesed väga julgelt avaldavad enda kohta igasugust infot," selgitas veebipolitseinik Getter Kamenski Vikerraadios.

Politseiniku sõnul on nii noorte kui ka vanemate seas väga populaarne platvorm Snapchat, kus kõik tunnevad ennast väga mugavalt, sest seal pilt ja video justkui kaovad ära. "Mitte midagi, mis me internetti üles paneme, ei kao tegelikult ära. Kui me paneme Snapchati pildi üles, anname me kontrolli enda käest ära ning isegi see, et seal on olemas funktsioon, mis annab teada, kui keegi tegi meie pildist kuvatõmmise, ei saa me ikkagi kontrollida seda, kui keegi teeb mõne teise seadmega sellest pildi," sõnas Kamenski.

Ta toob välja, et erinevate teadusuuringute põhjal võib öelda, et meie praegune pealetulev noorte põlvkond on kõige üksildasem ja kõige suuremate vaimsete probleemidega. "Noored otsivad kuuluvust, tahavad sõprussidemeid. Kui perekonnas neid sidemeid ei ole, lähevad nad seda katma internetimaailmaga, sest see on väga kerge viis, kuidas inimestega ühendust leida," selgitas Kamenski.

Seetõttu on noored väga mõjutatavad erinevate suunamudijate ehk mõjuisikute poolt. "Kahjuks on praegu populaarsed erinevad radikaalsed mõjuisikud ning see on kasvavas trendis. Näiteks mõjuisik Andrew Tate on naistevastane ning ka nende noorte meeste suhtes, kes teda jälgivad, on ta vaimselt vägivaldne," tõi Kamenski välja. "Tema üks meetodeid on selline, et ta kõigepealt viib noore enesekindluse maha ja sellega tõmbab ta inimese aina tugevamini enda võrku."

Kui laps on juba langenud radikaalsesse maailma, on seal taustal mingi põhjus. Noorel on jäänud midagi puudu ning ta otsib sealt kuuluvustunnet. "Kui lapsel puudub perekonna ja sugulaste näol tugivõrgustik, siis selle võrra kergemini langeb ta radikaalsesse maailma. Mida meie lapsevanematena saame teha, on suhelda oma lapsega ja eriti oluline on see teismeliseeas," tõdes Kamenski.

"Me peame oma lastega suhtlema, peame tundma huvi, kus nad viibivad. Kui me kunagi mõtlesime, kas laps käib kuskil varemetel ronimas, tundsime füüsiliselt muret, siis nüüd me peaksime muret tundma vaimse poole pealt, kus internetikeskkondades meie lapsed viibivad ja millist suhtlusäppi nad kasutavad. Küsi oma lapse käest, kellega ta suhtleb, kellega hästi läbi saab, millisel suhtlusplatvormil ta on ja kui tihti, kõike seda tasub lapse käest küsida," motiveeris Kamenski.

Oma igapäevatöös on Kamenski veebipolitseinik Snapchati ja Discordi platvormidel ning kui noorel on abi vaja, võib julgelt tema poole pöörduda. "Minu poole ei pöördu noored ainult kuriteoteadete või suurte muredega, vahel küsitakse nõu ka mingi elulise asja kohta," tõdes ta.