Pärast seda, kui politsei tegi kindlaks Suure-Lähtrust surnuna leitud imiku ema, tabas naist ja tema lähedasi sotsiaalmeedias vihakõnede torm. Uurimine ema ütluste põhjal pole veel alanud, sest imiku ema viibib Marokos, teda pole üle kuulatud, asjaolud pole veel selged ning ta ei ole süüdi mõistetud.

"Politsei sekkus siis, kui tulid esimesed postitused, kus inimene soovis teise inimese surma," selgitas politseikapten Maarja Punak. "Inimene küll ei ähvardanud, aga oldi nii pahased kogu olukorra peale, et ei osatud ennast teisiti väljendada, kui postitada selle naise või siis mõne suure avaliku grupi kontole väga vihane ja emotsionaalne väljaütlemine."

"Ärme mõista inimest hukka, sest tegelikult me ei tea asjaolusid. Naine võib ise olla kuriteoohver," ütles Punak.

Kuna naise kontole on juba kirjutatud suur hulk negatiivseid kommentaare, siis käib Punaki sõnul töö praegu ka selles suunas, et piirata ajutiselt konto kasutamist, vältimaks vihapostituste edasist levimist. "Aga siin on taas üks väga suur "aga" ehk sõnavabadus öelda halvasti ja koledasti ju kehtib ja selleks, et inimese kontot piirata, peame me ju nüüd minema sellele vastu, mis siis, et inimese enda vaimse tervise kaitseks."

Punaku sõnul jälgivad nad kontosid ja kui on mõni inimene, kes on väga piiripealseid postitusi teinud või on hirm, et minnakse lähedaste juurde, neile liiga tegema või verbaalselt ründama, siis võetakse nendega ühendust. "Võtame ühendust nende inimestega, kes ei taju seda piiri, mida võib avalikult sotsmeedias öelda ja kuidas see teisele haiget võib teha," lisas Punak.

Raevukaid ja õelaid kommentaare kirjutavad inimesed sotsiaalmeedias oma nime alt. "Mulle tundub, et sotsiaalmeedias on puudu see koht, et kui ma olen väga kuri või väga emotsionaalne või ma tahaksin midagi välja öelda, et oleks see eraldi nurk, kus me saame need ütlemised teha niimoodi, et keegi osalistest haiget ei saaks," ütles Punak.

"Mitmed inimesed on öelnud, et nad peavad ennast täiesti normaalseks inimeseks, aga kogu see juhtum on ajanud neid nii kurjaks ja nii vihaseks, et nad ei tea, mida selle tundega ette võtta. Et pakkuda inimestele seda võimalust oma emotsioonid välja elada."

"Ainsad, kes oma käitumises muutusi saavad teha, oleme me ju ise. Meil pole mõtet jääda ootama, et Facebook keerab mingid kraanid kangemaks, et sa ei saa teatud sõnu kasutada või politsei tuleb inimese ukse taha," pani Punak inimestele südamele. "Inimesed ise peavad mõtlema, kuidas ma oma tunnetega toime tulen ja kas see, kui ma kedagi, kelle puhul ma isegi ei tea, kas ta on kuriteo ohver, toimepanija, kas teda on kuidagi mõjutatud, on ta vaimselt selles kohas, et ta päriselt saab aru, mis on juhtunud, me lihtsalt materdame ta maha."

Ähvardamise puhul on ette nähtud ka karistus. "Suurem osa neist vihastest postitustest ei olnud ähvardused, vaid inetud ütlemised. Kui pärast selgub, et olid hoopis muud asjaolud, siis inimene on levitanud ju laimu ja loonud teisest inimesest vale kuvandi ja teoreetiliselt on kannatajal õigus pöörduda kohtusse oma nime kaitseks."

Veebipolitseinik Andero Sepp on öelnud, et kui inimene on esimese emotsiooni küüsis halvustava kommentaari teinud, siis vähim, mida praegu teha saab, on see kommentaar kustutada.

"Mitte keegi ei pane tegelikult seda sotsiaalmeedias tähele, et su kommentaar on kadunud, seda tead ainult sina," lisas Punak.