"Meeletult palju on neid juhtumeid, kus alla 14-aastased noored saadavad üksteisele alastipilte. Tehakse ka gruppe, kus sõbrannad saadavad üksteisele oma suguelunditest või rindadest pilte. See probleem on praegu meeletu ja selle vastu aitabki ainult see, kui lapsevanemad oma lastega sel teemal vestlevad," ütles veebipolitseinik Getter Kamenski.

Veebipolitseiniku poole pöördutakse murega siis, kui inimesed on sattunud pildi levitamise ohvriks. "Sul on sõber, poiss-sõber või sõbranna, kes suhtluse või sõpruse lõpus tahab sulle pahatahtlikult nii-öelda käkki keerata ja siis hakatakse seda pilti levitama. Minu poole pöördutaksegi siis, kui pilt on juba ringluses," sõnas Kamenski, kes saab selliseid päringuid iga päev.

Kui alastipilt läheb levima, raporteerivad veebipolitseinikud sellest neis keskkondades, kus pilt üleval on. "Paraku on see aga nii, et kui pilt ühe inimese telefoniekraanilt teisele juba läheb, kaob igasugune kontroll selle üle, mida selle pildiga edasi tehakse. Ehk et kui sa selle pildi enda poolt juba välja saadad, on väga raske seda tagasi tõmmata."

"Armastus on suur ja usaldus on suur. Sa saadad enda partnerile oma alastipildi, aga selle peale ju keegi ei taha mõelda, mis saab siis, kui suhe lörri läheb," tõi veebipolitseinik välja. "Selliseid fotosid ei tasu üldse tehagi, rääkimata sellest, et neid teistele saata."

Küberkiusamine on Kamenski sõnul samuti selline mure, millega väga tihti veebipolitseinike poole pöördutakse. "Küberkiusamine hakkab pihta statistiliselt 10. eluaasta paiku ja tipneb 13–15-aastaste noorte hulgas. Gümnaasiumis küberkiusamine juba väheneb."

"Esimene inimene, kelle poole laps või noor peaks mure korral pöörduma, on ikkagi lapsevanem või mõni muu lähedane täiskasvanu, keda laps saab usaldada," ütles Kamenski. "Esimese asjana tasuks pahatahtlikud inimesed oma suhtluskontodelt blokeerida ja neist gruppidest lahkuda, teha sotsiaalmeediast paus."

Kamenski tõi välja, et perekonnaseaduse järgi on lapsevanemal õigus ja lausa kohustus oma lapse eest hoolitseda ja see tähendab ka seda, et kui on olukord, kus sotsiaalmeedia hakkab lapse vaimsele või füüsilisele tervisele halvasti mõjuma, on vanema õigus ja kohustus sekkuda.