Teisipäeval ilmus Postimehes lugu 32-aastasest naisest, kes avastas kaks suve tagasi rinnast kahtlase tüki. Mõned päevad pärast avastust pöördus naine rinnakabinetti, kus talle öeldi pärast rinna katsumist, et rinnavähiga tegemist kindlasti pole. Kuigi naise enesetunne pidevalt halvenes ning ta käis veel mitme erineva arsti juures, jäi ta õige diagnoosita, kuniks üks naistearst ütles talle septembris, et asi ei tundu õige ning naine peaks kiiremas korras uuesti rinnakabinetti pöörduma. Kolm kuud pärast tüki avastamist sai ta lõpuks diagnoosi – rinnavähk.

Naistearst ning Ida-Tallinna keskhaigla rinnakeskuse juht Gabor Szirko selgitas "Vikerhommikus", et ebatüüpiliselt avalduvate haiguspiltide korral võib olla keeruline õigele diagnoosile kiiresti pihta saada. Küll aga rõhutas ta, et kui pärast esialgset diagnoosi enesetunne ei parane, ei peaks vaid ühe arvamusega piirduma.

"Kui kaebused ei lähe üle või haiguse kulg ei ole selline, nagu oleks oodata, siis peakski uuesti minema ja ütlema, et me ravisime siin haigust, mis te ütlesite, aga ei parane, äkki tuleks midagi veel juurde teha," sõnas ta.

Arst rääkis, et nii Eestis kui ka maailmas üleüldiselt suureneb rinnavähi juhtumite arv. Ka noortel naistel diagnoositakse rinnavähki rohkem, kuid see on Szirko sõnul diagnooside üldise suurenemisega proportsioonis. Eestis kutsutakse naisi tasuta rinnavähi sõeluuringutele alates 50. eluaastast. "See on mõeldud tervetele kaebusteta naistele. Lootus on haigus üles leida siis, kui sel ei ole avaldumist, ei ole sümptomeid," selgitas Szirko. 

Kuigi mammograafia töötab paremini vanematel naistel, on olemas soovitused rinnavähi sõeluuringu vanusepiiri allatoomiseks, sõnas arst. "Võib-olla üks strateegia oleks üles leida need naised, kellel on suurem risk nooremana rinnavähki haigestuda ja neid sõeluuringutesse kaasata," lausus ta. "Üritame järjest parandada ligipääsetavust rinnakaebustega naistele ja mida rohkem naisi uurime, seda rohkem haigust ka leiame."

Naisel, kelle peres on mitmel liikmel rinnavähk olnud või see on avaldunud väga noorena, soovitab Szirko seada sammud kas rinnakeskusesse või perearsti juurde, et läbi arutada, kas oleks mõistlik teha geneetilisi uuringuid, et üles leida perekonnad, kellel geenimutatsiooniga rinnavähk on. "See ots tasub nendel inimestel igal juhul lahti teha, kellel perekonnas kasvajaid on. Sealt leiab mõnikord seoseid."

Szirko rõhutas, et kuigi rinnavähki haigestumine tõuseb, siis rinnavähiga seotud surmade arv näitab langustrendi igal pool maailmas, kus uued ravimeetodid on kättesaadavad. "Kirurgia on vana asi, sellega sõuab poolele teele, põhilised on uued ravimid, mis muutuvad järjest targemaks, mis oskavad pihta saada sinna, kus vähirakud kõige haavatavamad on. Rinnavähi ravi koosneb mitmest ravimeetodist ja kui neid hästi kombineerida, on ravi tulemused väga head," rääkis ta.