Kristel Vihman: kirivöö sobib ka kaasaegse riietuse juurde
Jaanilaupäeval kutsutakse kõiki üle Eesti kandma kirivööd. Teist aastat toimuva algatuse taga on Pärimusdisain ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, kes ootavad ka postitusi inimestelt, kes algatusega kaasa tulevad. Algatuse eestvedaja ja pärimuskultuuri populariseerija Kristel Vihman kutsub vööd kandma ka kaasaegsete riiete juures.
Vihmani sõnul arenes algatus välja tema enda mõttekäigust, kuidas panna eestlased kandma rohkem omamaiseid puhtaid aksessuaare. "Me väga palju stiliseerime, näiteks kasvõi kirivööst või erinevatest kirjadest ja tikanditest on stiliseeringuid palju. Selles pole midagi paha, aga mul oli tunne, et me liiga stiliseerime ära ja need puhtad ja ehedad aksessuaarid jäävad kasutamata. Aga tegelikult on nendel suur disainväärtus ja me võiks neid ka puhtal kujul kaasaegsete riietega kanda."
"Hakkasin arutlema, et kuidas see hirm kaoks, et neid kanda ja milline oleks tore päev, kus inimesed üldse pärimusele ja lugudele ja juurtele rohkem tähelepanu pööravad. Siis tundus, et see päev on jaanilaupäev, mis on ka võib-olla piisavalt pidulik, et inimesed tunnevad, et nad ei riiva seda pühadust, mis natuke on seotud rahvuslike aksessuuaridega," rääkis Vihman.
Igas Eesti piirkonnas on vöid kaunistanud enda kirjad ehk mustrid. "Vanasti nad olid ka talupõhiselt erinevad, olid ka tegijapõhiselt erinevad. Ja ühe vöö peal oleme me harjunud nägema üht kirja, aga tegelikult on vööde peal teinekord ka mitu kirja. Näiteks Kihnule on iseloomulik, et vööd on seal kahe poolega: küüsiline ja lapiline. Tegelikult on mandri peal ka olnud ja on praegugi vöid, mis on kahe erineva kirjaga või isegi kuni seitsmega."
Iga kirivöö räägib oma loo ühes oma sümbolite, keele ja koodiga. "Natuke on see kõik kaotsi läinud, need tähendused liikusid suust suhu. Me võime fantaseerida, ise panna neile oma tähendusi, me aimame, mis nad võisid tähendada," sõnas Vihman.
Vööde värvid on aegade jooksul eri põhjustel muutunud. "Esialgu värviti taimevärvidega ja kombineeriti nende värvidega, mis oleks erksamad ja tuleks rohkem esile. Hiljem, kui tekkisid juba poevärvid, aniliinvärvid, siis on tegelikult näha ka vöödes see muutus. Punased muutusid erksamaks, tuli lillasid juurde, erksat kollast või rohelisi," rääkis Vihman ja ütles, et kanda tuleks vööd villane pool pealpool, et värvi erksus rohkem esile tuleks.
Vöö oli Vihmani sõnul endistel aegadel nii pikk, et ta läheks kolm korda ümber kere. "Kui kanda kaasaegsete riietega, siis võib teda kanda ka vabalt, panna rippuma endal, ei pea mässima ümber," sõnas ta.
Ühiskonnas leidub ka neid, kes heidavad ette kirivöö kandmist tavariietuse juures. "Ma täpselt ei tea, et kes või kus on ette heitnud. Eks selline omamoodi ühiskondlik valve on alati neil asjadel peal olnud, aga praegu enamus, kes tegelevad kultuuri uurimisega ei näe küll põhjust, miks ei võiks kanda kaasaegse riietusega. Ainus asi, mis peab jääma, on austus, et kirivöö ei oleks kuskil toidulaual nõude vahel või ei lohiseks mööda maad. See austus peab jääma, aga ma kindlasti julgustan kandma seda ka kaasaegsete riietega," ütles Vihman.
Vihman pakub, et hetkel on kirivöö tegijaid umbes saja ringis. Õppida saab seda erinevatel kursustel. "Me räägime kirivöö kudumisest, aga ta ei ole niisugune kudumine nagu me kinnast ja sokki koome. Vardaid ei ole vaja, mõõka on vaja, selles mõttes väekas tegevus. Mõnikord on vaja vöötelge, arhailiselt kooti ka lihtsalt nii, et veeti lõimed üles ja istuti ringis. Kihnus kootakse palju niimoodi siiamaani, mandri peal ka mõned koovad."
Kui vööd on soov kanda rahvariietega, siis tuleb kirja valikul lähtuda sellest, mis paikkonna rahvariided sul on. "Siin ei ole kompromissivõimalust, aga kui sa kannad kaasaegsete riietega, siis sa võid kasvõi kokku kombineerida ema ja isa suguvõsa kirjasid. Sa võid ka vahetada vöö värve, võid otsustada ka meelevaldselt, missugused mustrid või kirjad sulle rohkem meeldivad," sõnas Vihman.
"Aga selline arhailine vana vööga sarnane vöö annab võimaluse seda kanda nii rahvariietega kui ka kaasaegselt kimono peal, teksade peal, jaki peal. Linase kleidi peal kandmine on juba klassika," rääkis Vihman, kes julgustas vööd kandma ka mehi. "Eriti kaasaegse riietusega ja tegelikult on traditsiooniliselt Setomaal ka mehed kandnud vööd."
Vöö tuleks Vihmani sõnul kindlasti teha naturaalseid materjale kasutades. "Siin ei sa kompromissi teha, et akrüüllõng või merseriseeritud lõng on nagu ilusam ja tahate kasutada. Ikkagi villane ja linane olid need põhimaterjalid. Puuvillane on ka siin mingil ajal tulnud sisse, aga põhiline on, et ta on naturaalne, sest see on ka austus vöö vastu, et teha ta naturaalsetest materjalidest."
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Huvitaja", intervjueeris Krista Taim