Reet Piiri: Lääne- ja Saaremaa naiste peakattemood kirikusse ja peole
Eesti Rahva Muuseumi kuraator Reet Piiri tegi "Prillitoosis" seoses läheneva laulu- ja tantsupeoga ülevaate erinevatest peakatetest, mida Lääne- ja Saaremaa naised on kandnud, kui mindi kirikusse või peole. Valikust leiab nii tanusid kui ka tuttmütse.
Tantsupidudel on Reet Piiri sõnul küllaltki populaarseks saanud Mihkli kihelkonnast pärit tanu. "Viimasel ajal on neid hakatud tegema liiga ümaraid. Kui me loeme muuseumi esemete juures olevaid legende, siis me saame öelda, et tegelikult need tanud murti kokku, pandi lauluraamatu vahele, pisteti pikk-kuues põue ja mindi kirikusse. Selle tõttu on see tanu alati veidi kandiline," rääkis ta.
Tanu kanti peanupu otsas ning kinnitati n-ö "koonupaelaga" lõua alla. "On isegi üles kirjutatud, et kord Mihkli kirikuõpetaja noomis naisi, et küll te olete kadedad, ühel on tanu viltu peas ja keegi ei ole talle öelnud. Seda väga jälgiti, et tanu oleks keset pead ja ilusti püsti," rääkis Piiri ning lisas, et kui Läänemaal lasti juustel lahtiselt langeda, siis Pärnumaal ja mujal Eestis koguti juuksed krunni ning tanu tõmmati sellele otsa.

Läänemaal kanti ka mitmesuguseid mütse, üks levinumaid on Lihula ja Kirbla tüüpi müts. "Lihula ja Kirbla rahvariideid väga armastatakse ja tantsijatel on nende kihelkondade kostüümid. Ta tundub nagu Põhja-Eesti pottmüts, ta on ka polsterdatud, aga kujult on ta natuke teistmoodi. Ta on hästi viltune, lai rikkalik pits serva peal, mis on üles keeratud ja näeb väga efektne välja. Ilmselt seetõttu tantsijad ja lauljad seda mütsi väga armastavad," rääkis Piiri ja märkis, et kandmisel ei tohi kõrvad mütsi sisse jääda.

Lääne- ja Pärnumaal kanti ka kabimütse. "Need ei olnud polsterdatud, see kangas oli papi peale tõmmatud, nii et ta kajas vastu. Kuna tagant olid nad hobuseraua kujulised, siis hakati neid kabimütsideks kutsuma," selgitas kuraator.

Saaremaale olid omased aga tanu kõrvadega tanud. "Nad on kokkumurtud ja neil jäävad taha kõrvad. Eriti Ida-Saaremaa tanusid kutsuti kõrvadega tanudeks. Nad on sellised nurgelised ja kergelt tahapoole peavad olema kaldu, nagu tuul oleks kergelt tahapoole lükanud. See on Saaremaa tanude omapära."

Kõige levinumad on Saaremaalt aga erinevad kootud mütsid. Tänapäeval tehakse Saareemaalt pärit tuttmütse Piiri sõnul tihtipeale liiga suuri, nii et nad meenutavad suusamütse. "Üldiselt need originaalmütsid pidid peanupu otsas olema. Juuksed selliste mütside all palmitseti ühte patsi, mis oli keset selga ja jäi siis tuti varju, kui kanti seda tagapool. Üldiselt oli Saaremaal komme see, et abielunaised kandsid tutti paremal pool ja vallalised vasakul pool. Selliseid tuttmütse hakkasid neiud kandma, kui nad olid leerist läbi käinud," rääkis ta.

Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Prillitoos"