Potisinise värvi saamiseks tuleb villa leotada uriini ja indigokivi segu sees. Pott koos villa ja värvivedelikuga peab seisma seejuures soojas, ideaalis 30–35 kraadi vahel – selleks on ideaalne just sõnnikuhunnik.

"Ta alguses on tumeroheline ja õhuga kokkupuutes hakkab see järjest ja järjest muutuma sinisemaks. Sedasi on seda sajandeid tehtud talutaredes. Ma arvan, et ei ole Eestis kihelkonda, kus ei ole potisinise meetodil värvitud. Suvisel ajal oli seda hea teha sõnnihunnikus, talvel oli kusepott koos sinikiviga ahju otsas," rääkis Hiiumaa muuseumi peavarahoidja Kadri Kuusk.

Järgmisel sügisel plaanitakse Hiiumaa muuseumis avada nimelt Hiiumaa rahvariidekool, mille tarbeks valmistatakse hetkel ette eri esemeid. "Üks ese, mis Hiiu naise rahvariiete juurde kuulub, on missjäku. See on siis kampsun, mis on traditsiooniliselt värvitud just potisinise meetodil," sõnas Kuusk.

Missjäkusid on maailmas säilinud ainult kaks: üks neist asub Eesti rahvamuuseumis, teine Soome rahvusmuuseumis. Hiiumaa muuseumi kogusse kuulub vaid ühe sellise kampsuni käis. "Me tahame nüüd ikka Hiiumaal ka, et need asjad saaks kõige õigemal moel tehtud," sõnas Kuusk.

Puudu on muuseumil sinise villa valmistamiseks hetkel kõige enam aga just uriinist, mistõttu on endiselt jõus üleskutse, et ühe liitri uriini eest saab Mihkli talumuuseumit tasuta külastada.