Kitarrist Kalle Vilpuu: hakkasin kitarri mängima tänu oma iidolitele
Suvel 60-aastaseks saanud hinnatud kitarrist Kalle Vilpuu rääkis saates "Heli nälg", et trööstitu elu Kohtla-Järvel ajendas teda muusikasse varjuma ning kitarrist sai temast tänu iidolitele, kelle muusikat ta nooruspõlves kuulas.
Kalle Vilpuu on Kohtla-Järve poiss. "Midagi ilusat minu noorusajal seal ei olnud, eestlasi oli vähe, valitses totaalne kommunism. Rusuva igapäevaelu eest tuli varjuda," meenutas Vilpuu. "Mina varjusin muusikasse ja armusin sellesse kümneaastaselt, kui kuulasin esimest korda ansamblit Pink Floyd. Unistasin muusiku karjäärist juba siis, kui ma ise veel muusikat ei teinud."
Kohtla-Järvel oli melomaane, kelle juures Vilpuu koos vanema õega pidevalt käis. "Pink Floydi plaat "The Dark Side of the Moon" tuli välja 1973. aastal ja sama aasta detsembris oli see plaat juba Kohtla-Järvel," meenutas Vilpuu. "Keegi laenas selle välja ja koos käidi siis kuulamas, lindid ja plaadid käisidki tol ajal käest kätte. Olid teatud seltskonnad, kes koos käisid. Ma olen selle võimaluse eest oma õele väga tänulik, sest see muusika puudutas mind sügavalt."
Ühel koolivaheajal käis Vilpuu põllult kive korjamas ja selle raha eest ostis endale korraliku lintmaki "Majak", mis hiljem ehitati ümber lamp-võimendiks ja millega muusik veel aastaid harjutas. Vilpuu rääkis, et tema esimesed kontaktid muusikaga olid parimad, mis rokkmuusika ajaloos üldse võimlikud on: Pink Floyd, Yes, Genesis. Samuti kuulati usinalt Radio Luxembourgi ja Soome raadioid, kust tuli palju uusi lugusid.
Vilpuu esimene kogemus muusikuna esineda oli Kohtla-Järvel koolibändis. "Kolm-neli aastat vanemad koolivennad tegid bändi ja kutsusid mind trumme mängima. Bänd oli äge, mängisime poiste omakirjutatud lugusid."
Kuid Vilpuu nakatus hoopis kitarripisikuga. "Täiesti kindlalt tuli see tõuge muusikast, mida tol ajal kuulasin, David Gilmour, Jimmy Page, Andrew Latimer. Need on mehed, kes panid kitarrimängule aluse ja on olnud minu iidolid kogu elu."
Kitarri hakkas Vilpuu mängima 17-aastasena, mis on tegelikult päris hilja. "Minu esimene kitarr oli akustiline metallkeelte ja helipeaga kitarr, mis maksis 33 rubla ning millega mängisin mitu aastat. Esimese elektrikitarri tegi mulle otsast lõpuni minu klassivend," rääkis Vilpuu.
Muusik meenutas, et esimest korda oli ta kitarristina laval Kohtla-Järve keskkooli lõpuklassis, kui esineti Kohtla-Nõmme kultuurimaja üritusel. "Otsa-kooli läksin õppima klassikalist kitarri," meenutas ta. "Teisel kursusel liitusin aga juba ansambliga Seitsmes Meel, mida pean oma kõige esimeseks bändiks. Õige varsti hakkasime teles esinemas käima ja minu peale hakati natuke viltu vaatama. Mul olid pikad juuksed. Ilmselt vaadati, et ise rokkar, aga õpib klassikalist kitarri. Mul soovitati osakonda vahetada ja kolmandal kursusel läksingi estraadiosakonda üle. Aga ma olen väga tänulik selle eest, et sain klassikalist kitarri õppida."
"Väga palju on mind mõjutanud laulja ja kitarrist Gary Moore," rääkis Vilpuu. "Mulle väga meeldib just tema romantiline meelelaad, ta on suur ballaadimeister." Eriline on ka kitarr, millega Moore pikalt mängis ja mille omanikuks on nüüd Metallica kitarrist Kirk Hammett. "See legendaarne Gibson Les Paul Standard 1959 on väidetavalt inimkonna parimaid Gibsoni pille, mis kunagi on tehtud. Lihtsalt nii õnnestunud pill, mida on kuulda ka, sametise kõlaga."
Legendaarne kitarr on kahel korral ka Eestis käinud – Gary Moore´i kontserdil Linnahallis ning Metallica kontserdil Tartus.
"Väga unikaalse käekirjaga kitarrist ja helilooja on Jeff Beck , kelle saundiotsinguid nimetatakse lausa kitarri kaskadöörluseks. Ta julgeb alati riske võtte ja seda ka live`idel, " ütles Vilpuu. "Tõeline pärl inimkonnale."
Vilpuu meenutas bändi House Of Games loomisaega ja edulugu. "Sain kokku erakordselt heade muusikutega – Henno Kelp, Andrus Lillepea, Erik Meremaa," meenutas muusik. "Alguses mängisime kavereid ja käisime palju Soomes mängimas. Siis hakkasime koos Erik Meremaaga ise lugusid tegema. Saime "Rise And Shine" plaadimaterjali kokku. Tänu Renee Meristele olid meil väga head tingimused. Plaadi tegime Helsingis, kokku mängiti Finnworksis, masterdati New Yorgis ja kokku miksis selle Hiili Hiilesmaa, kes on olnud HIM produtsent."
Pärast plaadi ilmumist tulid esimesed rahvusvahelised arvustused, bändi lugusid hakati laiemalt mängima. "Kui enne olid meil Türi, Rapla ja Pärnu, siis järsku oli Manchester, London, Glasgow ja Liverpool," meenutas Vilpuu. "Tugev management oli meil muidugi selja taga ja elu muutus täielikult – saabus selgus, milline see maailma rokkmuusika skene siis tegelikult välja näeb. See oli ehe rokkmuusiku elu."
Vilpuul on Facebookis ka omanimeline muusikagrupp, mille eesmärk on propageerida kvaliteetset rokkmuusikat ja head klassikalist muusikat.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Heli nälg", intervjueeris Andres Oja