"Võõrliikide puhul ma üritan nimekirja pidada ja seal on praegu 1014 liiki. Need on liigid, mis on leitud loodusest, on jõudnud inimkätest, aiast, lemmikloomade kaudu jõudnud loodusesse. Arvatakse, et umbes üks protsent on neist need, kes on tõeliselt väga invasiivsed," selgitas kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Merike Linnamägi.

Kõige hullemad võõrliigid on karuputk, lemmalts, lupiin, Kanada kuldvits, kährikkoer, mink, erinevad võõrvähid on kõige hullemad, kellega püütakse midagi ette võtta,

"Looduskaitse seisukohalt pole veel teada, kui palju kurja Hispaania teeteod loodusele teevad. Ilmselgelt sööb ta ka looduses taimi, on leitud, et linnupesades võib üritada ka linnupoegi süüa, aga peamine kahju on kindlasti inimeste eraaedades," tõdes Linnamägi.

Kuna teod on eraaedades ja tegutsevad öösiti, siis sellist tõrjet on riiklikul tasandil väga keeruline teha. "Eriti seetõttu, et peamine tõrje on minna neid välja korjama hämaras ja pimedas. Saab aga korraldada talguid kohaliku omavalitsuse kaudu. Pigem toimib piirkondlik omaalgatus," selgitas Linnamägi.

Täielikult üritatakse tõrjuda karuputke. "Nii palju kui me vähegi teame, kõik kolooniad on päriselt tõrjes. Nii kui uus leitakse, see ka kohe tõrjesse läheb. Me üritame väljapüügi teel tõrjuda ka kõiki võõrvähke."

"Tegelikult seaduse järgi on igal inimesel kohustus vaadata, et tema juurest võõrliik loodusesse ei levi, et tema pole see allikas, kust uued võõrliigid tulevad. Maaomanik olla on tore, aga sellega kaasneb ka vastutus," sõnas Linnamägi.

"Seda seadusesätet, mis ütleb, et võõrliike ei tohi loodusesse levida lasta, oleme täpsustanud. Meil on olnud teatud probleeme, kus inimesed on istutanud loodusesse võõrliigi ja meil on maaomanikuga vaidlus selle üle, et kes istutas ja kes vastutab. Maaomanik ütleb, et tema ei istutanud, see ise levis. Siis me tõesti panime selle seadusemuudatuse sisse, et võõrliigi leviku soodustamine, aga ka kui tegevusetuse läbi midagi loodusesse levib, ka see on karistatav. See aga ei tähenda, et nüüd üle Eesti hakatakse kõiki aedu üle vaatama. Meil on sunnimeetodid olemas, aga kindlasti trahv ei ole esimene asi," tõdes Linnamägi.