"Minu jaoks algas see kõik neli aastat tagasi, kui me kolisime Viimsi valda ja olin kuulnud, et tigusid on siin väga palju, aga mulle tundus, et see on võib-olla üle paisutatud. Mingil hetkel astusin aga oma terrassile ja avastasin, et kõik mu ilusad petuuniad on täiesti surnud. Kui ma taimeserva üles tõstsin, avastasin, et pott on paksult tigusid täis ja kõik on ära söödud," meenutas teolõksu leiutaja Hendrik Võrno.

Asja uurides avastas ta, et igal pool on limajäljed. "Eriti just aianurkades varjulisemates kohtades oli tigusid paksult. Me räägime ikkagi sadadest tigudest krundi peale kokku," lisas Võrno.

Algul püüdis Võrno tigusid mürgiga tappa. "Aga see on päris kallis ja mürki kulub väga palju. Tippajal võis 130–150 eurot kuus mürgi peale kuluda. Hakkasin otsima alternatiive, kuidas ma saaksin mürki neile väiksemas koguses serveerida, kui lihtsalt aeda maha visates ning et linnud ja vihm ei hävitaks mürki ära."

Lahenduseks oli tigude söödamaja. "Lõksu tööpõhimõte on selline, et sisemises silindrikujulises osas käib kuivpärmi ja suhkru segu, mis niiskuse tõttu hakkab käärima ja see lõhn meelitab teod lõksu sisse. Madalama servaga anumasse käib teomürk. Tigu tuleb lõhna peale kohale, paneb pea uksest sisse ja kuna ta suurt midagi ei näe, sööb ta kõike, mis talle ette jääb. Sööb kõhu mürki täis ja läheb oma teed," selgitas Võrno.

Leiutaja tegi Instagrami video, mille eesmärk oli tuua enda kanalile vaatajaid, aga selle peale hakkasid talle kirjutama kümned inimesed, kes soovisid ka endale sellist lõksu. "48 tundi hiljem oli mul ettevõte. Alustasin ühe printeriga ja täna on mul üheksa 3D- printerit. Tellitakse üle Eesti," sõnas Võrno.

Ühest majast ei piisa, sest see ei anna mingit efekti. "Soovitan alati panna perimeetri peale ja umbes viiemeetrise sammuga, sest sa ei taha, et nad sinu aeda üldse sisse tulevad. Asi töötab ainult siis, kui sa ise viitsid ka vaeva näha ja tegeleda."

Lõksu sisse söödaks paneb Võrno segu, kus on pooleks suhkur ja kuivpärm. "Siis läheb kaas peale, tõstad lõksu paika ja kõige lõpuks läheb vaiaga läbi kaane maasse kinni. Vai hoiab karpi paigal ja kaant peal," selgitas Võrno. "Et siilid ja linnud ja muud loomad sisule ligi ei pääseks."

Tipphooajal lisab Võrno lõksu sööta iga kolme-nelja päeva järel. "Osas lõksudes käiakse ka vähem. Tigudel on rajad, kus nad rohkem liiguvad."

Igapäevaselt töötab Võrno elektrisõidukitega ja 3D printimine on talle abiks olnud juba pikka aega. Enne teolõksude tegemist kasutas ta 3D-printerit abivahendina, et teha mõnest asjast kiire prototüüp või mõni tööriist.

Praegu toodab tema garaažis lõksmaju üheksa 3D-printerit. "Kui kõik sujub ja ühtegi probleemi pole, siis päeva jooksul 150 lõksu on tehtav. Rikkaks selle äriga ei saa," muheles Võrno.