Siseministeerium avaldas hiljuti kõikide surmade statistika ja Indrek Seppo tegi AI abiga sellest surmastatistika portaali.

"Portaali info ei vasta ühelegi konkreetsele inimesele, vaid hüpoteetilisele inimesele sellel hetkel," kommenteeris Tallinna Ülikooli spordibioloogia professor Kristjan Port küsimust, kas portaalist on võimalik oma surmaaega ette ennustada.

"Kui me mõtleme ainult surmadele ja lõpetame selle lause sellega ära, et saja aasta jooksul surrakse sama palju kui vanasti surdi, siis seal on ka teine väike täpsustus, et surrakse hiljem. See tähendab, et juhul kui populatsioon kasvaks, peaks rohkem surijaid olema. See tähendab seda, et surijaid on sama palju, aga noori ei tule juurde. See omakorda tähendab, et järglasi ei tule ja X-põlvkond, kuhu kuuluvad ka Grete Lõbu ja Marko Reikop ja mida nimetatakse kadunud põlvkonnaks ehk võileivapõlvkonnaks, mis on kahe vahel, peab tagama nii oma vanemate kui ka oma järglaste heaolu. Kui järglasi ei tule ja X-põlvkond siseneb penisoniikka, siis pole kedagi, kes pensioni maksaks," selgitas Port.

Sisestades surmastatistika portaali oma sünniaasta ja soo, saab teada, kui palju sel aastal sündinud inimestest on juba surnud ja millesse nad tõenäoliselt surid. Samuti selle, kui vanaks sinu põlvkonna inimesed tõenäoliselt elavad.

"Selles andmekogus pole vastust, kui kaua elatakse tervena. Eestis elatakse tervena viiekümnendate aastaste teise poolde," sõnas Port. "Kui sa suudad ronida üle 70. eluaasta, siis oled sisenenud väiksemate riskide maailma, kus sa hakkad elama oma bioloogilist potentsiaali, mis igas inimeses on," tõi Port välja.

Jaapanis on üle saja aastaseid inimesi üle saja tuhande. "30 aastat tagasi oli neid Jaapanis mõned tuhanded. Meil on see potentsiaal olemas, kui sa suudad hakkama saada haigustega. Arst ei saa elu pikendada, sest see on superkallis, me ei suuda seda kinni maksta, me peame haigusi edasi lükkama. See on küsimus, kas see on su kehas praegu olemas," tõi Port välja.

"Me kõik oleme ületanud selle riskitrepi, kus lapsepõlves pidime ära surema. Kuni 25-aastaste meeste suremus on kordades suurem, kui neidude ja noorte naiste oma. Näeme, et 2010. aastal see peaaegu kaob ära, sest mehed enam välja ei lähe, sotsiaalmeedia tuleb koju ja nad kõik on ekraani taga. Vanasti mindi välja ja lihtsalt surdi. Aga see tähendab, et neil ei sünni enam ka lapsi, kes neid vanemana toidaks," selgitas Port.

Statistika joonistab ka välja, et kõige rohkem surrakse 31. detsembril, kas tervise või sotsiaalse pinge tõttu, mis võtab rajalt maha. "Vanemad põlvkonnad pigem esmaspäeviti ning mehed ja naised nooremast peast nädalavahetusel. Enamus lahkuminekuid toimub ka pidupäevade ajal, kuna siis avastatakse, et armastus on õhukeseks muutunud. Suvi on tavaliselt rahulikum aeg."