"Suve lõpp ja sügise algus on metsas hästi tore aeg, kus loomariigis on sagimist väga palju. Eelkõige meie suurimatel hirvlastel, põtradel ja hirvedel on praegu jooksuaeg ja see on tõesti üks kaunimaid hetki meie looduses," ütles Eesti jahimeeste seltsi nõunik Marko Vinni.

Fotograaf ja loodusretke juht Jarek Jõepera tõdes, et kellegi teise pulmas on ikka tore olla. "See on aeg, kus loomad teevad looduses häält ja nii jahimees kui fotograaf saavad lihtsamini aru, kust neid leida," sõnas fotojahimees, kes pildijahil olles kollast vesti selga ei pane, et jahimehe jaoks nähtav olla.

Vinni sõnul jahimehed end fotograafidele ei vastanda, vaid kasutavad oma projektides nende tehtud pilte. "Meie eesmärk on rääkida kõikidele, kes looduses viibivad, et ohutus eelkõige. Jahimehel on jahiseadusest tulenevalt nõue, et ta peab olema veendunud, mida ta kütib. Kui fotograafid varjesse lähevad, siis sealt tulles või minnes võiksid nad olla mõne eredama värviga markeeritud. Kõige mõistlikum oleks sotsialiseeruda, teada anda selle jahipiirkonna kasutajale enne kui varjesse minnakse," tõi Vinni välja.

Väga teravalt on sügisene periood võimendunud saartel, kus punahirvede populatsioon on Vinni sõnul suurem kui mandril ja kus paari nädala jooksul tahavad kõik kaunitest hetkedest looduses osa saada.

"Tegelikult me räägime ainult kahest nädalavahetusest, kus inimestel on aega sõita saartele ja siis ongi kõik nendes kõige magusamates kohtades koos," nentis Jõepera.

Fotograaf käis 15 aastat tagasi ühes rabas, sõitis sealt välja ja üle põllu oli kivihunnik. "Täiesti eraldatud koht. Mulle tundus, et seal kivihunnikus on keegi, võtsin oma pika objektiivi ja olin täiesti kindel, et ma pildistan rebast, tegin mitu pilti ära ja siis suurendasin ekraanil ja sain aru, et see oli inimene, kes istus liikumatult kivihunnikul," meenutas Jõepera. "Kui ma oleksin olnud jahimees ja teadnud, et ma pean rebast laskma, ma oleks ta ära lasknud. Siiamaani tulevad külmavärinad, kui sellele mõtlen."

Vinni sõnul võivad inimesed metsa minnes helistada kohaliku jahiseltsi esimehele. "Täna on meil töötav jahimeeste infosüsteem ja kaardiandmetest saab kõikide jahipiirkondade kontaktid kätte," nentis Vinni.

"Mina alustaksin võib-olla sellest, et kui ma jätan auto kuskile üksildasse kohta, kus liiguvad ka jahimehed, siis ma jätan auto armatuurlauale alati ka oma telefoninumbri ja kirja, et läksin pildistama," tõdes Jõepera.

Seenelised ja muidu metsas uitajad võiksid metsa minnes riietuda värviliselt.