"Mu esimene kohtumine karuga jääb teismelisepõlve, 1980. aastatesse. Siis oli tükk aega vahet ja fotograafina tegutsemise aastatel kohtasin esimest korda karu kaks ja pool aastat tagasi, kelle ma ka pildile sain," ütles kirurg ja loodusfotograaf Ilmar Kaur.

Viimastel aastatel on karude arvukus suurenenud, sest karudel läheb täna Eestis harukordselt hästi, võib-olla üldse kõige paremini läbi aegade. Meil on vähemalt tuhatkond täiskasvanud karu ringi liikumas, lisaks veel tänavuaastased pojad."

Kaur meenutas, et kõige pöörasema pildi karudest sai ta eelmisel kevadel. "Mais-juunis karud peavad pulmi ja me poja Verneriga tabasime kaks kurameerivat karu. Võib-olla põhjus, miks me neile nii lähedale pääsesime, oligi selles, et neil jagus silmi ja tähelepanu vaid üksteise jaoks ja see, mis ümberringi toimus, polnud nende jaoks nii oluline. Need olid väga ilusad kümmekond minutit, mil me saime neid rahulikult jälgida. "

Põhiliselt pildistab Ilmar koos poja Verneriga. "Me ei kasuta varjeid, need on loomulikud kohtumised. Teatud määral on need kohtumised ka ettearvamatud. See võtab aega, aga see on niivõrd hästi kulutatud aeg. Isegi kui pilti ei sünni, annab see alati rohkem tagasi, kui võtab," tõdes hobifotograaf.

Kauri sõnul võiks iga foto rääkida lisaks loomale või linnule midagi ka selle keskkonna kohta. "Et ei oleks lihtsalt lähivõte või portree. Samuti on oluline looma ja linnu käitumine. Neid kaht asja võiks foto tegemisel alati arvestada."

Hiljuti täitus veel üks Kauri unistus ja tal õnnestus pildistada ilvest. "See oli ka juhus. Ilvestega kohtunud oleme mitu korda, aga pildistada pole seni õnnestunud. Kevadel see õnnestus Viimsi poolsaarel Tädu metsade vahel, teine kohtumine ilvesega oli meie maakodu lähedal ja tema oli nõus ka pildile jääma," nentis Kaur. "Ilves on väga uudishimulik ja inimeste suhtes tolerantne."