Igal aastal tuleb politseil metsast otsida kümneid kadunud seenelisi, mullu oli neid lausa üle 170.

Kadunud inimeste otsimiseks on mitu viisi. "Hästi palju mõjutab seda valikut paikkond. Kas tegemist on metsatukaga, mis on igast nurgast maantee, raudtee või asulaga ümbritsetud ehk kuhu ka ei läheks, ükskord jõuad metsast välja või on tegemist metsaga, mis algab Rõngu juures ja piltlikult öeldes pärast Riia linna tuled metsast välja," ütles PPA kaugseiregrupi juht Kert Kotkas. 

Kui drooniga otsimise võimalus on olemas, siis seda alati ka kasutatakse. "Kui me inimest ka ei leia, saame drooniga välistada mõned kohad, kus teda kindlasti ei ole," nentis Kotkas, lisades, et ükski mets ei ole drooni jaoks piisavalt hea mets. 

Kui on sombune ilm ja ka mobiilimastide ladvad on otsapidi pilves, on helikopteril väga keeruline kuhugi kohale lennata ja tegutsema asuda. "Ka droonidel on kõrgus, mida kasutada saab, väike ja võimalik, et ainus abivahend ongi tubli kutsa," nentis Kotkas.

"Teades kohta, kust seeneline metsa võis minna, võib inimese lõhn maas olla ja selle järgi tuvastab koer lõhna ja läheb jälje peale. Kui kuskil on seenelise sõiduk maha jäetud, siis jätta see pigem puutumata ja kutsuda koerajuht, kes läheb sündmuskohalt ja otsib kadunud inimese üles," ütles koerajuht Allan Kaljur.

Seeneline saab enda kiireks päästmiseks päris palju ka ise ära teha.

"Politsei küsib, mis inimesel seljas oli, kui ta metsa läks. Valge ämber ja valge müts annavad lootust inimene kiiremini üles leida. Eesti metsa tingimustes on üks paremaid asju neoonhelkurvest, mis on äärmiselt hästi nähtav sõltumata aastaajast," tõi Kotkas välja.

Vahel on Kotkase sõnul ka nii võimalik, et droonipiloot ja koerajuht on füüsiliselt lähestikku. "Eesti mets on ikkagi niisugune tihnik, et siin on täiesti võimalik, et ei pruugi näha endast kolme meetri kaugusel võsas olevat inimest," tõi Kotkas välja.

"Päevasel ajal valgele riietusele ja valgele ämbrile konkurentsi ei ole, see on drooniga väga hästi nähtav. Kui kadunud inimene on leitud, on valjuhääldiga drooni puhul võimalik hõigata inimesele ja kui inimene droonile järgneb, saame ta metsast välja aidata," selgitas Kotaks drooni rolli otsimisprotsessis.

"See oli koera jaoks praegu suhteliselt lühike jälg, ta tahaks tööd edasi teha. Me oleme ajanud jälgi, mis on üle kümne kilomeetri pikad. See oli koera jaoks väike tööamps," tõdes Kaljur, kelle koer Picasso leidis kadunud seenelise kiiresti üles.

Politsei sõnul peaks enne metsa minemist tegema kaardi peal oma asukoha võimalikult selgeks ja jagama seda ka oma sõbraga. "Oma salajasi seenekohti ei pea kogu maailmale avaldama, aga usaldusväärsete sõprade ringis võiks seda teha," sõnas Kotkas.