Spordi suurvõistlused toovad ekraanidele sportlased, kes peavad platsil toime tulema tohutu vaimse pingega. Pingelised olukorrad ja paratamatud eksimused näitavad, et füüsilise vormi kõrval on tippspordis kriitilise tähtsusega just psühholoogiline vastupidavus.

"Pallimängus tuleb sportlastel ette palju eksimusi. Minu peamine eesmärk, mida ma oma sportlastele õpetan, on mõte, et ükski pallimäng pole täiuslik. Viga on see, kui sportlane tahab selles mängus, mis on juba loodud ebatäiuslikuks, olla täiuslik, jääb oma vigadesse kinni ja pärast mängu tunneb, et täna läks kõik tuksi," selgitas profisportlaste vaimne treener ja Mindset Fitness asutaja Kerdu Lenear., kes teeb koostööd korvpallurite ja jalgpalluritega.

Oma mõtteviisi on võimalik treenida, sest vead, eksimused ja ebaõnnestumised on need, mis meil päriselt aitavad areneda. "Senikaua, kui me ainult võidame ja teeme häid sooritusi, jäämegi teatud tasemele , sest head sooritused ei näita meile neid oskusi, mida meil on endas vaja veel arendada. Iga eksimus võrdub meile info," sõnas Lenear.

Mõtteviisi treeneri sõnul ei ole aju esmane eesmärk sporti teha, vaid inimest ohtude eest kaitsta. Kui sportlane teeb mängus kriitilise vea, tõlgendab aju seda ohuna ning käivitab kaitsereaktsiooni, mis viib ebakindluse ja soorituse languseni. Vaimne treener õpetab sellistes olukordades sportlasi oma mõtteid teadlikult suunama, sest pingetest vabanemine nõuab enesejuhtimise oskust.

Lenear annab sportlastele lihtsa põhimõtte: "Mida ma mõtlen, seda tunnen, mida tunnen, seda teen, mida teen, seda saan". "Ehk et tunde all on alati sinu mõtted. Kui õpid ise oma mõtteid teadlikumalt juhtima, saad hakata seda tunnet, mida olukord sinus on tekitanud, muutma ja selle pealt tegema teisi otsuseid," tõi Lenear välja.

Vaimne ettevalmistus on treeneri kinnitusel määrava tähtsusega, sest hinnanguliselt 90 protsenti spordisooritusest moodustab vaimne valmisolek.

Sõltumata sellest, kas tegemist on nais- või meessportlane, jõutakse mentaalse soorituse treeneri juurde tavaliselt alati teemaga, et tahetakse olla enesekindlam.

"Tihtipeale ei saa sportlane alguses ise ka aru, mida see enesekindlus tema jaoks tähendab. Töö käigus kooruvad välja hoopis muud asjad, mille peale nad pole osanud mõelda. Kui klikk käib ära, siis nad õpivad eelkõige iseennast juhtima ja saavad aru, et emotsioonid ongi normaalne osa spordist. Keegi ei saa emotsioone purgis hoida. Aga ma saan juhtida seda, kas ma annan emotsioonile nii palju võimu hetkel, kui ma pean olema parimas soorituses või ma märkan seda ja tegelen sellega pärast võistlust," tõdes mentaalse soorituse treener.