"Näitleja töö on kutsumus. Kui sul on tööd, siis sa naudid seda, sellepärast on kõrvaltvaatajal ehk imelik, et miks näitlejad suvel ei puhka," tõdes näitleja Külli Reinumägi, kes mängib sel suvel Anija mõisa teatriaidas peaosa lavastuses "Samal ajal samas kohas".

Suvi on Reinumägil väga tihe ja vabu päevi peaaegu pole, aga ta on selle üle ainult õnnelik. "Vabakutselise elu on kord nii ja kord naa. Olen näinud kõiki päevi, ka neid, kus kuude ja aastate kaupa midagi ei ole. Vabakutselise elu pole nõrkadele. Mulle sobib ja meeldib vabakutselise elu, kuigi see toob kaasa ka keerukaid aegu. Hakkan selle eluga juba toime tulema," nentis Reinumägi.

Lavastaja Erki Aule on vabakutseline lavastaja. "See tähendab, et mul on kogu aeg vaja leida tööd. Suvel on lihtsam lavastusi teha, sest võimalusi on teha ruumides, kus rent on madalam ja näitlejatega, kes muidu on hõivatud teistes teatrites," tõdes Aule. "90 protsenti edust on see, millised näitlejad on laval."

Lavastuses teeb kaasa ka Anti Kobin, kellega Reinumägi pole varem laval koos mänginud. "Alati on tore avastada uut mängupartnerit," tõdes Reinumägi.

"On hea, kui tähelepanu on pigem ikkagi teisel inimesel, mitte ainult iseendal, muidu inimene sulgub liiga kivist kindlusesse, kui ta tegeleb ainult oma asjadega ja teist üldse tähele ei pane," tõi Reinumägi välja.

"Etendus paneb ehk mõtlema, mida me tegelikult koos olles oma partneris otsime. Teinekord me ei saagi seda teada oma partneriga rääkides, vaid siis, kui vaatame oma kooselu kõrvalt," nentis Aule, miks ta nimetab lavastust irooniliseks.

Reinumägi naudib näitlejatöös enim, kui ta saab sama lavastuse jooksul mängida inimese elu erinevaid etappe. "Lavastuses kohtuvad mees ja naine igal aastal 25 aasta jooksul ja publiku ette tuuakse stseenid iga viie aasta tagant."

Reinumägi astub lavale ka monotükis "Paus kannab...", kus teemaks on muuhulgas ka menopaus. "Kui ei naudiks, siis ju ei teeks," muheleb Reinumägi. "Neist asjadest tuleb rääkida ja tuleb rääkida isiklikult."

Aule sõnul mudeldab teater elu kõrvalt. "Kõiki asju ei pea inimene ise läbi elama, teatris on võimalik vaadata oma elu läbi mudeldatud prisma ja nii avaneb ka meie enda elu perspektiiv. Mina ise otsin teatris alati üllatust, midagi, mida ma varem pole näinud või mille peale ma pole tulnud."