"Kõik tegelased, nii-öelda näitlejad, kui nii võib öelda, on tehtud silmus silmuse haaval, aeglaselt, suure meeskonnaga käsitsi. Laval on heegeldatud talukompleks, elusuuruses siga, hobune ja lehm," ütles lasteetenduse "Semud ja sellid" lavastaja ja kunstnik Kaili Viidas.

"Mina tegin tegelaste sisemuse. Näiteks see siga on tehtud montaaživahust. papjeemašeest ja papist," ütles butafoor ja käsitöömeister Kaido Torn.

Viidase sõnul ei ole see lavastus päris beebidele mõeldud, aga siiski kõige väiksemale teatrikülastajale. "See on väga lihtne ja armas lugu, mis on kirjutatud ligi sada aastat tagasi. Karl Ristikivi 1936. aastal kirjutatud lasteraamat "Semud ja sellid" koosneb kahest loost, meie lavale jõuab üks lugu," selgitas Viidas.

"Roosat ja sooja tuli etenduse tarvis suurendada ning musta ja hirmsat vähendada," muheles Viidas, miks siga on lavastuses üleelusuurune, aga must ronk väiksem. "Loo hoidmine väikese lapse jaoks õiges tonaalsuses on hästi oluline."

Viidas heegeldas lavastuse jaoks ka ise. "Praegugi veel heegeldan, sest üks lehma must laik on veel puudu," tõdes Viidas.

Butafoori sõnul tegelesid heegeldamise ja kudumisega kokku seitse inimest. "Suur siga nõudis näiteks 30 tundi järjest heegeldamist ehk siis poolteist päeva. Lõnga läks umbes 100 000 meetrit," sõnas Torn.

"Laps tunneb ära, et see on päris ja saab sealt soojuse, aeglase vaatamise või kogemise kätte. Kui meie oleme selle aeglaselt teinud, siis laps oskab seda sügavamalt tunnetada ja vaadata," nentis Viidas.