Maastikku maalides on kunstniku sõnul kõige olulisem taevas, mis maastikku toetab. "Et ei jääks vale mulje, et ma olen vana aja kunstnik, kes barett peas lendab möödab maastikku ja katsub leida motiivi, siis mulle tegelikult meeldib Jaapani zen-maalimise printsiip. See tähendab, et jalutad küll, näiteks soni peas, mööda loodust ja lihtsalt salvestad kõik oma bioloogilisele kõvakettale," rääkis Navitrolla.

"Kui lähed stuudiosse, oma tööruumi, siis hakkad sealt kõvakettalt neid õigeid kohti välja sorima, mis sul meelde jäid," lisas ta. "Need pildid, mida mina teen endale rahuldavas võtmes, võtavad ikka kuid aega ja teine kord maalin ühte pilti ka mitu aastat."

Navitrolla tõdeb, et kunstnikud on emotsionaalsed inimesed. "Nad on paratamatult ühendatud kõrgemate jõududega. Minu astrofüüsikust onu ütles, et see, mida ei suuda seletada füüsika ja muusika, seda suudavad seletada kunstnikud. /.../ Ma näen pilte sõltumata sellest, kas mul on maastik ees või mitte. Unenägusid on ju kõik näinud. Magad ja näed maailmu, maastikke," sõnas kunstnik.

Parim aeg maalimiseks sõltub Navitrollal igapäevaelust. "See sõltub majanduslikest võimalustest. Kui pead päeval muid asju tegema, siis oled kohustustega seotud. Kui oled täitsa vaba mees, siis tuleb see aeg täpselt nii, nagu jumal juhatab. Reeglipärasust selles ei ole," tõdes ta.

"Nagu ütles üks kuulus Ukraina kuulus poksija, kui temalt küsiti, et kust ta saab inspiratsiooni niimoodi vanas eas veel maailmameistri tiitel võita. Ta ütles, et inspiratsiooni pole olemas, on distsipliin. Samamoodi on ka minuga, katsun ennast distsiplineerida, kui ma töötan."

Üks Navitrolla maalimisnippidest on töö teistpidi keerata. "See on hea võimalus ennast lahti raputada sellest, millesse võid kerge vaevaga kinni jääda. Arvad, et oled juba päris ägeda ja toreda töö teinud, mis võiks kedagi puudutada, ja tunned, et midagi on puudu. Keerad pildi tagurpidi ja kohe saad aru, et tuleb veel teha," selgitas ta.

"Kõige paremad pildid sünnivad jumala abiga lihtsalt niisama. Mingit taotlust ei ole, see lihtsalt tuleb," tõdes ta.

Enda sõnul Navitrolla väga hea õpetaja ei oleks. "Ma saan kole vihaseks kohe, kui inimesed mitte midagi aru ei saa. Ühel näitusel oli selline situatsioon, et inimene tuleb, vaatab näitust, ütleb, et väga huvitav, aga mida te siis peamiselt kujutate, mis teie sõnum on. Pildil on taevas, pilved, maastik. Seletasin talle, arvasin, et inimene teeb natukene nalja ega saa aru, et tegu on maastikumaalidega. Vaatas veel neid natukene aega ja ütles siis, et jah, kui nii vaadata, siis tõesti," naeris Navitrolla.