Enne kunstimaailma sisenemist tegutses Kuivjõgi turundusvaldkonnas. "Ma ei oska väga täpselt sõrme peale panna, mis hetkel mu kunstihuvi pihta hakkas. Tõenäoliselt ei olnudki selleks ühtegi täpset ettevõtmist. Ma usun, et kunstihuvi oli juba lapsest peale olemas, sest mu ema tegeles üsna palju kunstiga. Kust ta nii suureks lõi, et mul tekkis vajadus luua kunstnikega sügavamaid isiklikke kontakte? Ja jälgida näituseid, lugeda kunstikirjandust, arutada kunsti üle... Eks ta vaikselt samm sammu haaval kasvas," rääkis Kuivjõgi ning lisas, et tänaseks võtab kunst enda alla enamuse tema elust.

Oluliseks episoodiks oli ka tutvumine "Naksitrallide" režissööri ja Klaabu looja Avo Paistikuga. "Kohtusime Valli baaris üsna hilisel õhtutunnil. Üsna kohe hakkas meil jutt ja mõte klappima. Kunstnikud on sellised natuurid, eriti, kui nad on eriskummalised kunstnikud, teevad veidrat loomingut, et neil ei ole väga palju sellist publikut kellega nad suhtlevad. Kui nad on Lapinid või Kaido Oled, teevad ilusat, viisakat, hillitsetud kunsti, siis võib-olla on neil ka publikut, aga Paistikul seda eriti ei olnud," meenutas Kuivjõgi.

"Minagi teadsin Paistiku tollal Klaabu ja multikate loojana, ma ei teadnudki, et ta teeb maalikunsti. Meie sõpruse edenedes käisin üsna palju tema kodus ja ta näitas mulle oma maale. Need on väga-väga huvitavad, kuigi erinevate tasemetega, aga see sama napakas lapsemeelne loovus oli neis kõigis olemas. Asi arenes lõpuks nii kaugele, et peale Avo surma pidasin oluliseks tema maalilooming kuidagi kaante vahele panna. Andsimegi koos tema lesega välja Paistiku maaliloomingu raamatu," lisas ta.

Oma kunstihuvi edasi arendamiseks soovitab Kuivjõgi teha kõike, mida teha saab. "Inimesel ei teki kunstihuvi. Inimesel hääbub kunstihuvi. Inimene sünnib kunstihuviga. Hea sõber Lapin rääkis, et inimesel tekib värvimeel ja vajadus värvide järgi juba emaüsas. Iga laps loob kunsti. Ühtemoodi, teistmoodi, aga neil on see vajadus. Elu edenedes, olme suurenedes see vajadus taandub ja mingi hetk hääbub üldse. Aga kunsti ei pea alati tegema, kui sa tunned, et võib-olla su oskused seda ei võimalda. Aga kunsti peab vaatama," toonitas Kuivjõgi.

"Sa pead käima näitustel, lappama raamatuis või reisil käies muuseumides käima, sest see aitab sul enda mõtetega minna palju sügavamale ja see aitab sul läbi ilu kogemuse tunda ennast parema ja rõõmsama inimesena."

Kuivjõgi sõnul ei saa kunsti kunagi valesti näha. "Kõik inimesed ei saagi igat sorti kunstist aru. Mõni kunst on treenitumale silmale, on ka väga kõrgel tasemel kunsti, kus kunsti osakaal ongi väga pisike. Näiteks võib tema eesmärk olla pigem sotsioloogilist arutelu tekitada. Sellepärast ei tasu nukrustada või vihastada, et sa mõnest kunstiteosest aru ei saa. Vaata seda kunsti, mis sulle meeldib, ja isegi kui sa ei saa aru, siis see tekitab sinus kindlasti mõtteid, miks sa sellest aru ei saa. Ning iga järgnev sügavamale viiv mõttelõng on alati inimestele kasulik," lisas ta.