"Ma ei ole seda kiivalt varjanud, aga Eurovisiooni finaali ajaks ma bändile kunagi esinemist ei planeeri," ütles Eurovisiooni fänn muusik Erki Pärnoja.

Kirg Eurovisiooni vastu on Pärnojal juba lapsepõlvest. "Mu ema oli väga kirglik vaataja, tal olid tabelid, mis koondusid kaustade vahele ja kataloogid. Eurovisioon oli tippsündmus. Läbi aastate olen lauluvõistlust vaadanud väga erineva pilguga, aga tegelikult ma võtan seda tõsiselt sellena, mis ta on."

Pärnoja oli siis väike, kui ta juurdles selle üle, miks Jaanika Sillamaa kõiki laule laulab. "Aga esimene piltlik mälestus on Tarmo Leinatamme kummardus enne Eurovisiooni lavale astumist, kui ta dirigendina orkestrit juhtis," meenutas Pärnoja oma esimesi mälestusi seoses Eurovisiooni lauluvõistlusega.

Suurfavoriit oli Pärnoja jaoks Itaalia. "Biitlite vibe, hästi hea lugu, vinge esitaja ja hea esitus. See oli nagu hümn, heliseb edasi. Albaania kuidagi ootamatult toimis mulle ja minu salalemmik oli Saksamaa. Ma ei osanud oodata, et see mulle nii õudselt meeldib."

Võiduloos oli Pärnoja maitse jaoks liiga palju erinevaid asju kokku pandud. "Mulle lihtsalt ei toiminud Austria lugu, aga see ongi, mis selle võistlusega kaasas käib."

"Tommy Cashi kolmas koht on muidugi väga vinge," jätkus Pärnojal Cashi laulu ja esituse kohta vaid kiidusõnu.

"Muusika üleüldiselt liigub aga sinnapoole küll, et selleks, et asi oleks kuidagipidi sensatsiooniline, ei pea sa olema meisterlik laulja või laulukirjutaja. Lihtsalt on tarvis, et midagi sähvataks seal, mis elavdaks inimesi, et ohh, midagi sellist ei ole enne näinud ja siis hakkab lugu kuidagi tööle. Samas oli hea näha, et Itaalia oma klassikalise, lihtsalt hea lauluga, kus ei olnud mingit suurt tulevärki, strobosid ega tagurpidi tireleid jõudis 5. kohale. Et see ikkagi töötab inimestele ka väga hästi, kui on orgaaniliselt väga hea muss," tõi Pärnoja välja.