Sel ja eelmisel aastal võis Varest üle 12 aasta näha ka Eesti lavadel, kui ta lõi kaasa Jaak Printsi lavastuses "Missa Reformierakonnast". "Selle koosluse puhul mind liiga palju veenma ei pidanud, et Eesti lavale tagasi tulla. Pigem oli küsimus ajas. Ma ise olen püsivamalt Londonis, edasi-tagasi on keeruline käia. Kui etendused blokkidena mängida, siis see on lihtsam," selgitas Vares.

Ta lisas, et kõige rohkem mõjutasid teda inimesed, kellega avanes võimalus koos töötada. "See materjal oli teatrivalik, ma tulin sinna juurde, et töötada nende inimestega. Eero Epneri kirjutatud materjaliga, Jaak Printsi lavastatud ja Von Krahliga ma polnud varem töötanud. Egoistlikust vaatepunktist puudutab see otsus pigem rohkem inimesi. Aga kui vaadata lavastust, siis kuna tegemist on fenomeniga, mis on Eesti elu kujundanud mitmekümne aasta jooksul, siis see on piisavalt oluline argument, miks sellele tähelepanu pöörata," lisas ta.

Küsimus, kas kodumaal Vares näitlejana unustatakse, näitlejale otseselt oluline ei ole. "Samas on Eesti ka piisavalt väike, et avalikkuse huvi on võrdlemisi suur. Võib-olla olen ma ise seda defitsiiti ka tekitanud, sest ma ei ole väga palju rääkinud, aga ma tajun, et inimesed ikkagi teavad, et selline inimene on kunagi olemas olnud," rääkis Vares, kes pole tele-intervjuusid mitu aastat andnud.

Pikkade ja põhjalike intervjuudega on Varesel keeruline suhe. "Mulle ei meeldi iseendast rääkida. Mulle ei meeldi iseennast vaadata ka, väga keeruline on. Kuulata on lihtsam," tõdes Vares.

Üle kümne aasta Londonis tegutsenud Vares tõdes, et London näitlejat omaks veel ei ole võtnud. "Kindlasti mitte. Londoni puhul on üldse seda väga keeruline määratleda, et millal publik sind omaks võtab. Eesti publik käib teatris palju ehk inimesed teavad suurt osa Eesti näitlejatest. Seal on see näitlejate hulk nii meeletult suur, et tegelikult teatakse ülemist osta, A-kategooria Hollywoodi nimesid. Aga seal on väga palju väga heal tasemel näitlejaid, kellest Eesti inimene ei tea mitte midagi," selgitas ta.

Vares on "Hamleti" lavastuses lava jaganud ka Benedict Cumberbatchiga. "Inimene on lõpuks ikkagi inimene. Luust ja lihast, teeb oma tööd hästi ja näed seda kvaliteeti. Kui vaadata sellise glamuuri poole pealt, siis see staari elu on päris kurb ja nukker, sest lihtsat elu on keeruline elada, minna välja kohvi tooma näiteks. See on keeruline," nentis Vares.

Benedicti Cumberbatchi telefoninumbrit Varesel ei ole. "Me saime hästi läbi. Ma arvan, et kõik trupist said temaga hästi läbi, aga niimoodi me ei suhtle," muigas Vares.

Shakespeare's Globe teatri lavastuses "Talvemuinasjutt" pakuti Varesel peaosa kuningas Leontes. Näidend toodi lavale vanas inglise keeles. "Rolli mängis see, et ma töötasin lavastajaga, kellega ma olin varem koos töötanud. Ma ikka küsisin temalt, et kas ta saab aru, kellele ta mida pakub. Mul ei olnud ka väga palju aega, kolm-neli nädalat enne, kui proovid algasid. Ehk siis jõulud ja aastavahetus möödusid lihtsalt teksti läbi käies, eesti keele tõlge kõrval," selgitas Vares, kes aasta viimastel päevadel tegi mitmetunniseid videokõnesid Globe'i teatri keelekonsultandiga. Lohutust pakkusid brittidest kolleegid, kes kinnitasid Varesele, et ega nemad ka värsis kirjutatud vanast inglise keelest täpselt aru ei saa.

Näitlejate konkurentsist Londonis annab aimu ka see, kuidas Inglismaal "näitlejatööd" mõistetakse. Kui Eestis küsida näitlejalt, et mis tööd ta parajasti teeb, siis mõeldakse, et millistes lavastusest ta parajasti kaasa lööb. Londonis tähendab näitlejatöö seda, et näitleja ei tee pool aastat ühtegi avalikku esinemist, vaid käib prooviesinemistel.

"Tihtipeale saadavad casting'u režissöörid sulle materjali, paar stseeni, sa filmid ennast ise üles. See tähendab, et sul on vaja tehnilist ettevalmistust, et see kõik üles seada, võib-olla leida inimene, kes sulle neid stseene vastu loeb, kõik need stseenid tuleb ära õppida. Mis tähendab, et see muutub tööks. Kui sa ühes kuus teed selliseid asju neli või viis tükki, siis tõenäoliselt sa ikkagi seda tööd ei saa. Aga see ei ole ka ilmtingimata negatiivne asi, sest iga selline prooviesinemine on seeme tulevikuks. Kui pärast vaatad, kes sai selle rolli, mille peale sa läksid, siis tihtipeale ei pruugi sa leida sealt inimest, kes sulle kuidagi sarnane oleks. Ei vanuselt, ei välimuselt, mis tähendab, et see otsus on tehtud mingitel muudel põhjustel," selgitas Vares.

"Aga see ei tähenda, et see casting'u režissöör ei võiks kolmanda või neljanda projektiga tulla sinu juurde tagasi," lisas ta. See tekitab ka parajalt stressi ning pingeid. Majanduslikke muresid aitavad leevendada erinevad eestikeelsed sisselugemised, mida Vares teeb distantsilt. "Lihtsalt öeldes oleks mul Eestis ilmselt kergem elu kui seal," tõdes Vares, kuid lisas, et Londonis nälga ta päris tundma pole pidanud.

"Aga mul on põnev. See on väljakutse. Ma tunnen, et ma olen rohkem motiveeritud. Kui mulle seda võimalust pakuti, siis läksin ka sinna vaatama, et mis seal üldse saab. Mul oli aastane leping ja kui midagi ei tule, siis halvimal juhul sain elada aasta Londonis," sõnas ta.

Vares lisas, et näitlejatel valehäbi ei ole. "Ei ole probleem teha mingit muud tööd kõrvalt. Vabakutseline näitleja mängib mingil hetkel mõnes BBC või USA seriaalis ja mõni aeg hiljem töötab restoranis või värvib seina kuskil. See ei ole probleem, aga Eestis ei kujuta seda tegelikult ette," nentis Vares.