Triin Ruumet: mis elust ikka karta, see saab niikuinii otsa
Von Krahlis üle mõne aja lavastajana kätt proovinud Triin Ruumet ja näitleja Karl Birnbaum rääkisid "Ringvaate" stuudios, et tõsielusarjadest peegeldub osalejate hirmu puudumine elu ees.
Lavastuses "Ma tahan uskuda" toob Ruumet teatrilavale tõsielu suhtesaate "Eraelu", kus noormehed astuvad võistlustulle, et võita endale kaunitari süda ja tema eraelu. ""Rannamaja", "Vallaline kaunitar", "Keeping up with the Kardashians", "Baar" ja nii edasi," loetles eelkõige režissöörina tuntud Ruumet tõsielusarju, millelt ta pole suutnud oma pilku pöörata.
"Jumal seda teab, miks need mulle nii sügava mulje jätsid. Olen vist lihtsalt selline inimene. See on elu," selgitas Ruumet. "Ma ei ole kõiki muidugi läbi vaadanud. Siis ma peaksin kogu aeg teleka ees olema, aga oma võlu selles on. Eks see on selline pohmaka värk. Mis sa siis ikka teed? Ikka vaatad reality't ju," naeris Ruumet.
Ruumetist üle kümne aasta noorem von Krahli näitleja Karl Birnbaum tõdes, et temagi mäletab Baari-Madist. "Miskipärast olen ma ikkagi nendest inimestest, kes on reality'tes käinud, kuulnud. Näinud "Rannamaja", "Selgeltnägijate tuleproovi" saatel hakanud uskuma erinevatesse paranormaalsetesse nähtustesse ja maailmade võimalikkusesse," selgitas Birnbaum.
"Selle kõige lummus on vist selles, et need inimesed ei karda elada. Nad pannakse olukordadesse, mis ei ole nende jaoks tava- ega ootuspärased, mis tekitavad natukene elevust, aga nad on julgenud sinna saatesse minna, teinud selle sammu. Saagu, mis saab, tulgu, mis tuleb, aga nad otsustanud, et nad ei karda. Ei karda ennast lolliks teha ja ei jäägi lolliks, sest olen ka ju inimene, kes on lihtsalt pandud sellisesse olukorda," rääkis Birnbaum.
Kuigi varem ei ole näitleja tõsielusaates osalemist kaalunud, siis pärast uuslavastusega välja tulemist on ta valmis sellele mõtlema. "See tundub äge katsumus või elamus. Võime naerda ja ilkuda nende inimeste üle, aga kas sa ise läheksid ja paneksid ennast sinna olukorda? See on vahva võimalus ennast proovile panna," lisas Birnbaum.
Ruumeti sõnul tasub ka elu pigem elada ning tõsielusaated selleks just sobivad. "Elu on ikka selline hällist hauani, punktist A punkti B: kuidas me selle aja ära sisustame? Aga mida me ikka kardame seda elu. Niikuinii saab see ühel hetkel otsa," tõdes Ruumet.
"Mul ei ole tavaliselt ratsionaalset seletust, miks ma midagi teen. Elu ise voolab must läbi ja hakkab mingeid asju tegema. Ma lähen sellega kaasa," lisas Ruumet.
Kuigi paljud osalejad räägivad saadete järel, et tähelepanul oli nende edasisele elule halb mõju, siis lavastuse tegelased tulevad oma "villasse" ehk von Krahli teatrisse ja tahavad ise seda saadet teha.
"Nad vajavad seda, sest nad näevad, et läbi selle saavad nad iseendaga paremini kontakti. Tihtipeale, see tuli välja ka eeltööst, et paljud inimesed lähevad sinna otsima ja ennast proovile panema. Küsivad, kas ma saan mingites olukordades hakkama," märkis Birnbaum.
Lavastuses tuleb osatäitjatel ennast ka alasti võtta. "Kuidagi on von Krahli teatris, kus me oleme kaks aastat tegutsenud, niimoodi, et me oleme jõudnud seitse lavastust teha ja endalegi märkamatult olen neljas neist olnud alasti. Järgmiselt lavastajalt kindlasti palun, et mulle mingid püksid jalga saaks ja särgi selga," naeris Birnbaum.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Ringvaade"







