Maailmas ja ka Eestis tõstab üha enam pead nn manosfäär. "Sisuliselt on see naisi põlgav kogukond, kes samal ajal väljendavad seda, et meeste roll ühiskonnas hakkab aina kukkuma ja kukkuma. See tuleb omakorda kiiremas korras päästa. Selle liikumise käilakuju on ühismeedia-persoon Andrew Tate, kes internetipõhisesse liikumisesse agaralt inimesi juurde kutsub," selgitas Pere.

Emory Andrew Tate III on USA-s ja Inglismaal kasvanud endine kikkpoksija, kes on nüüd rajanud endale tulusa karjääri ühismeedia-staarina, täpsemalt mürgise mehelikkuse kuningana. Tema stiilinäide: "Naised ei mõtle iseseisvalt. Neil ei tule ühtegi ideed. Nad on tühjad kestad, mis ootavad, et keegi teine neisse programmi paigaldaks. Siis saavad neist konservatiivid, liberaalid, feministid, kes iganes."

Laiema publiku ette jõudis Tate 2016. aastal tõsielusarjas "Big Brother", kus tema hüper-macho olek kiiresti nii kiidu- kui pahameeletormi põhjustas. Ta eemaldati sarjast, kuna avalikkuse ette jõudis video, kuidas ta paistab naisterahvast löövat. Sellest hoolimata järgnes kiire menu sotsiaalmeedias ning seda ei jätnud mees kasutamata. 2023. aastal oli kolmandaks enim guugeldatud inimene maailmas, tema ees vaid keset mängu peaaegu surnud ameerika jalgpallur Damar Hamlin ja lumesaha alla jäänud näitleja Jeremy Renner.

Täna on Tate'il suhtlusvõrgustikus X jälgijaid 10,7 miljonit. Raha pole tal ka vähe. Ehkki varanduse täpset summat ei tea keegi, pakutakse selle suureks 20 kuni 700 miljonit dollarit. Märkimisväärne osa sellest kuulub praegu advokaatidele, sest koos venna Tristaniga on neil kaelas mitu kriminaalsüüdistust. Sealhulgas nii vägistamise kui ka inimkaubanduse eest. Lisaks uurivad britid teda ka maksukuritegudega seoses.

Viimasel ajal on Tate leidnud endale ootamatu toetuse. Ta oli pikalt Rumeenias koduarestis ning USA teda riiki ei lubanud, ent uue presidendiga läksid tema suurima turu ja fännibaasi uksed talle taas valla.

"Tundub, et neile, kes seda liikumist propageerivad, on kõige olulisem lihtsalt raha teenida. Tate'il on ka oma n-ö kool, kus ta koolitab inimesi välja, kuidas on õige elada. Need on peamiselt teismelised ja isegi nooremad poisid, kes on sageli kimpus iseenda enesekindlusega või ei panda neid piisavalt tähele. Sisuloojad ehk manfluencerid pakuvad siis kõikidele noorte meeste probleemidele lahendust," selgitas Pere.

"Kuidas saada rikkaks, kuidas saada endale elukaaslane ja kuidas siis kindlasti tema üle domineerida. Sest seda, et naine on niisama kõrval, ei tohi nende maailmas kindlasti olla," lisas ta.

"Lisaks õpetavad nad inimesi enda eest seisma. Füüsilise tervise poole pealt kuni selleni välja, et kui on vaja enda territooriumi kehtestada, siis pole üldse pahaks pandav ka see, et kasutatakse jõudu. Nii et sellised totaalselt äärmustesse minevad õpetussõnad. Kui öelda "tervis, elulised õpetused ja finants", siis kõlab väga hästi, aga seal taga on lihtsalt meeletult küsitavaid võtteid," rääkis Pere.

Pere sõnul on sarnased mõtteviisid ka Eestis hoogu kogumas. "Olen suhelnud ka Eesti teadlastega Tartu ülikoolis ja nende sõnul tuleb seda aina rohkem peale. Nüüd sellest õnneks ka räägitakse, varem ajakirjandus sellest väga palju ei rääkinud, ehk siis see probleem hakkab võib-olla vaikselt ka mingit leevendust saama. Eestis on neid Tiktoki ja Instagrami kasutajaid, kes seda sama mõttelaadi jagavad. Hetkel on seal kümneid ja sadu jälgijaid, aga tuleb toonitada, et iga vaatamine ja iga laik annab sellele asjale ainult hoogu juurde, nii et jätan mainimata, kes, kus ja mida," ütles Pere.

Noorte meeste ja poiste taandumisest konservatiivsete väärtuste poole kõneleb ka statistika. "Kui 2016. aastal arvasid 22 protsenti 15-aastastest poistest, et mehed sobivad paremini poliitikasse kui naised, siis aastal 2022 oli see protsent 49. Kui ma ei eksi, siis aastal 1999 oli see protsent 46. Nii et see tagasihüppe on olnud meeletu ja sellega kaasneb palju rohkem asju. See on laiem mõjutustegevus," tõdes Pere.

Pere hinnangul on nn manosfäär Eesti noortele suupäraseks tehtud ja selle lõa otsast on keeruline ära saada. "Peamine probleem ei ole noortes, vaid selles, et neile seda sisu pakutakse. Neile ei anta teist informatsiooni, vahel ei ole nendega lihtsalt räägitud sellest, et milline on normaalne, tolereeriv käitumine, kuidas suhtuda soorollidesse, kuidas rääkida rassidest. Tõenäoliselt on lihtsalt see osa vahele jäänud. Või kui see on isegi olnud, siis ei pöörata sellele enam tähelepanu. /.../ Kui vanemad ja õpetajad neil teemadel nii agaralt ei räägi, siis võibki juhtuda, et noore mõtlemine läheb pisut ekstreemseks ära," nentis ta.

"Minu arusaama järgi ei tohiks kindlasti noortele peale lennata ja neile öelda, et see, mida sa teed, on paha. See ainult võimendab seda, sest tekib vastureaktsioon. Selle asemel võiks tutvustada normaalseid väärtushinnanguid, rääkida, rääkida ja rääkida. Siis on lootust, et kui see noor ei ole juba sügavas äärmuses, annab ta sealt veel välja tuua," lisas Pere.