Kai Väärtnõu nomineeriti EFTA auhinnale saadete "Ringvaade", "Ainulaadne aastakäik" ja "Eesti (täieliku ja kontrollitud) ajalugu" toimetajana ning pärjati parima teletoimetaja preemiaga.

"See on ülitore, kui ükskõik millises valdkonnas jagatakse tunnustust ning tore on juba see, kui oled sattunud nomineeritute hulka, alati ei pea ju võitma," tõi auhinnaga pärjatud teletoimetaja välja, lisades, et ta tunneb kõiki teletoimetaja kategoorias nomineeritud kolleege, kes kõik on juba aastakümneid telemaailmas töötanud ning teevad oma tööd tohutu kirega.

Väärtnõu meenutas, kuidas ta telemaailma sattus ning on sellest ise ka siiamaani üllatunud. "Mina alustasin kirjutavas meedias oma teed, Järva Teataja, Postimees ja seal töötades ei olnud mul absoluutselt mingit mõtet, et võiksin minna tööle raadiosse või telesse. Ühel hetkel helistas "Ringvaate" toimetaja Kajar Kase, kes on minu väga hea sõber ja kutsus mind saate juurde toimetajaks," sõnas Väärtnõu.

Ta läkski ning tunnistas ausalt, et esimesed pool aastat ei saanud ta mitte midagi aru. "Isegi sõnadest ei saanud aru, mida inimesed kasutavad. Sünkroonid, katted, teaserid, promod, see kõik oli minu jaoks täiesti võõras maailm, aga tele on ülipõnev maailm ja mul on ülihea meel, et ma siia sisse sattusin."

"Ringvaate" fenomen on Väärtnõu sõnul lihtsus. "Marko, Grete ja meie reporterid on igal õhtul inimeste elutoas nagu pereliikmed. Mõnel on halvem, mõnel parem päev, nad on ausad, räägivad asjadest, mis teevad meile rõõmu ja pakuvad huvi. Igaüks leiab sealt midagi. Meil on hästi laia teemade ringiga saade ja me katsume olla väga sõbralikud ja rõõmsas tujus. Marko on sõnastanud selle nii, peaasi, et oleks huvitav," tõdes Väärtnõu.

Saate jooksul on juhtunud igasuguseid asju, saatekülalised on lifti kinni jäänud, saatekülaliseks kutsutud minister ei tahtnud tualetist välja tulla, mõni külaline on lausa kättpidi stuudiosse toodud, et ta õigel ajal saatesse jõuaks.

Toimetaja igapäevatöö sisaldab montaažiruumis istumist ja reporterite tehtud lugude läbivaatamist, uute teemade väljamõtlemist, iga loo peale on vaja leida kattematerjali, erinevate tekstide tootmist, inimestele helistamist ja palju muud.

Väärtnõu sõnul on nad toimetuses seda arutanud ning leidnud, et kõige olulisem on ikkagi oskus vaimustuda maailmast ja seal juhtuvast. "Ühelt poolt meie töö näeb välja õudselt igav, igal hommikul istud arvuti ette ja hakkad uurima, mis maailmas toimub, aga kuna juhtub nii palju, siis teemad vahelduvad nii suure hooga."

Väärtnõu meenutas saatesarja "Eesti (täielik ja kontrollitud) ajalugu" tegemist, mis pärjati tänavusel Eesti filmi- ja teleauhindade galal kokku nelja auhinnaga. "Kõige suurem väljakutse selle sarja juures oli logistika, sest pidime ära katma kogu Eesti ja natuke ka Lätit, sest Ümera lahing ei toimunud Eesti aladel ning seda me käisime sõna otseses mõttes võsas otsimas," muheles Väärtnõu, kelle pikaajaliseks unistuseks oli teha humoorikas ajaloosari.

Suur väljakutse oli ka see, kuidas pressida suur ja pikk ajalugu kaheksasse ossa, iga osa pikkus 43 minutit. "Kindlasti oli inimesi, kes mõtlesid, et minu teemast nad üldse ei rääkinud, aga seda valikut aitas teha stsenarist Tauno Vahter, kes selle raske otsuse ära tegi ja meie ajaloolased on lihtsalt võrratud! Kui kirglikult nad räägivad oma erialast!"

Nüüd vajavad teostamist juba uued unistused. "Kui Andrus Vaarikuga sarja tehtud saime, siis sarja režissöör Raivo Maripuu ütles, et kui nüüd saaks elada nii, et ei teeks enam ühtegi sarja, kus pildimaterjali ei ole ja kõike tuleb joonistada, sest ei tea täpselt, millised need mungad ja ristirüütli omal ajal välja nägid, kui saaks nüüd kuskile minna ja filmida nii, et see lähebki eetrisse, siis nii võiks küll teha tööd. Selle peale me otsustasime teha sarja Eesti kultuuriajaloost. Nüüd oleme võtnud ette 16 osa, et hakata tulema kultuuriajaloo algusest tänasesse päeva välja. Saatejuhtideks on vennad Piusid. Võtetel oleme juba käinud ja seda teha on täpselt sama suur lust nagu ajaloosaadet," ütles Väärtnõu.

Saates on toredad tegevuslikud osad ka, kus proovitakse teha asju ajalooliselt õigesti. "Ma loodan, et sari jõuab ETV eetrisse eeloleval sügisel, kui kõik läheb hästi ja me selle suure suutäie tehtud saame," sõnas Väärtnõu.