"Iga päev tuleb uusi rõõme ja muresid peale, et iga päev tund aega eetrit ära täita ning pigem mulle tundub, et meil jääb viimasel ajal "Ringvaates" teemasid pigem üle, kui et õudselt peaks neid kuskilt kraapima," ütles teletoimetaja Kai Väärtnõu, kes on "Ringvaadet" toimetanud 2013. aastast alates. "Ringvaade" on Eesti Televisiooni eetris olnud 13 aastat.

Väärtnõu sõnul on see õnn ja õnnetus, et kogu aeg peab jälgima, mis su ümber toimub. "Uudiseid, sotsiaalmeediat, see vastab täiesti tõele, et selles ametis oled sa 24/7 tööl," muheles Väärtnõu.

"Ringvaate" saate toimetuse seinal on tabel, kuhu pannakse kirja eetris olnud loo nimi ja selle järgi kirjutatakse reitingunumber. Osad lood tulevad nii hästi välja, et selle puhul tuuakse toimetusse tort. "Meid väga huvitab, kui palju meid vaadatakse, sest kellele me ikka seda saadet teeme, kui mitte meie vaatajatele. Kui saade on korjanud hästi palju vaatajaid, 120 000 või 100 000, siis oleme selle üle väga õnnelikud ja tavaliselt toome tordi, kui oleme ületanud eelmist rekordit," selgitas Väärtnõu.

Hästi pikalt oli saate rekord see, kui eetris oli see sekund, kus eetris oli Jüri Muttika tagumik. "Kui ta oli laulupeo tuld viimas või toomas ühel aastal. Anne Veski on meil teinud rekordeid, kes tõenäoliselt võib eetris ka mitte midagi öelda, aga inimesed tahavad teda ikka näha. On ka kurvemaid hetki olnud, väga palju vaadati lugu, kui suri näitleja Helene Vannari ja Argo Aadli käis temast väga südamlikult rääkimas. Koit Toome on teinud rekordeid oma autodega, millest ta alati väga kirglikult räägib. Peamiselt toimib see, kui inimene räägib oma lugu, ja parem on, kui ta on kuulus," tõdes toimetaja.

Miks reitingud telerahvale niivõrd olulised on, siis Väärtnõu tõi välja, et loomulikult on Eesti Televisiooni ülesanne kajastada ka seda, mis suuri reitingunumbreid ei too, ja võib-olla jääks muus meedias tähelepanuta, aga teistpidi kõik teletegijad ju tahavad, et inimesed ka neist asjadest teaksid. "Kui meid ei kuulata ega vaadata, ja me teeme saateid musta auku, siis kellele see kõik kasulik on? Siis läheb ka raha musta auku. See annab ka väga hea tunde, kui sa tead, et see, mida sa teed, läheb inimestele korda."

Väärtnõu kirjeldas üht tavalist tööpäeva "Ringvaate" toimetuses ja sõnas, et alustatakse hommikul kell üheksa. "Lähme montaaži ja vaatame, kas reporter on teinud mõne loo. Teeme selle veidike paremaks ja anname režissööridele, kes teevad selle lõpuks väga heaks. Seejärel koguneme toimetuses ja hakkame arutama, mis tänase saate teemad võiksid olla. Lõuna paiku kirjutame valmis saate reklaamid, mis jooksevad ETV-s enne ja saate sees. Kella viiest lähevad saatejuhid grimmi ja kell seitse on eeter. Aga ma nimetaksin, et selle kõige vahel on üks pidev koosolek. Meil ei ole kellaaja peale koosolekuid toimetuses, aga pidevalt toimub arutelu, kuidas saadet paremaks teha," lausus Väärtnõu. "Teinekord on meil teemade üle väga kirglikud arutelud, aga eetriks kõik kuidagi selgineb."

"Ringvaate" suur eelis Väärtnõu sõnul on see, et tiimis pole kaadrivoolavust. "Jüri Muttika ja Marko Reikop on esimesest saatest alates, Grete Lõbu ja mina tulime 2013. aastal ja toimetajad on meil ka olnud päris pikka aega. Ma arvan, et see on võti, sest tekib mingisugune kogemuste pagas. Väga hea meel on mul selle üle, et tiimi on tulnud noori reportereid, kes suvel alati käivad ja keda me hea meelega alati koolitame," lisas Väärtnõu.