"Väike ärevus on loomulik, aga matemaatikaärevus seondub sellega, et ei osata ülesandeid lahendada. Aju läheb punasesse, mõte jookseb kinni ja tühi paber on sinu ees," ütles aasta kool 2026 tiitliga pärjatud Pärnu Koidula Gümnaasiumi direktor Indrek Kaldo.

Kaldo sõnul algab see nagu iga teinegi ärevus. "Matemaatikaärevust saab kindlasti vähendada, alustuseks peaks õpetaja klassis looma turvalise keskkonna. Loovus ja mõtlemine töötavad siis, kui inimene tunneb end turvaliselt. Kui on ebaturvaline, siis mõtlemine ei tööta. Algab kõik õpetajast, kes peab eeltingimused looma," tõi Kaldo välja.

Õpetaja peaks alustama lihtsamatest ülesannetest. "Tegema puust ette ja punaseks ning ülesande samm-sammult ära selgitama. Ärevus tekib tundmatu ees, kui me ei oska ja peas pole ka ühtegi ideed."

Laiskusega on tegemist siis, kui puudub huvi, tahtmine või motivatsioon, õpilane on ükskõikne, äreval õpilasel on vaja abi, et keegi näitaks talle alguse ära, annaks talle idee, et ta saaks hakata vaikselt pusima. "Laisk lihtsalt ei viitsi," lisas Kaldo.

Kaldo sõnul pole tähtis hinne, vaid see, et laps saab asjadest aru.

"Meie koolis on kõik matemaatika- ja füüsikaõpetajad olemas ja matemaatikaõpetajatest on järjekord ukse taga. Noortest, kes tahavad õpetama tulla," tõi Kaldo välja. "Oleme õpetajad saanud tänu sellele, et nad on meie kooli vilistlased. Isiklike kontaktide kaudu. Kõige suurem motivaator on ikkagi raha. Kui keegi väidab vastupidist, siis see pole tõsi. Kui tahad saada head õpetajat, peab talle ka hästi maksma. Väga lihtne," nentis Kaldo.