"Lühiajaliselt peame vaatama seda, et me suudaksime igapäevaselt trenni teha, aga kuskil kuklas võiks olla see mõte, et mu kvaliteetne eluõhtu sõltub sellest, mida ma just nimelt täna teen," ütles treener Karmen Reinpõld.

Reinpõllu sõnul me teame, et 40. eluaastaks on meie lihasmass ja selle ärakasutamine, et see toimiks, saavutanud oma tipu ja sealt edasi on allamäge. "Selle jaoks, et meie keha toimiks ka hilisemas faasis, siis lihasmass ja aju võime seda tööle panna on üks olulisemaid detaile, mis mõjutab seda, kuidas me toimime hilisemas elus," tõi Reinpõld välja.

Kui Reinpõld saaks valida ainult ühe trenni, siis valiks ta jõutrenni, sest sellest on kehale suurim kasu. "Kui vanemaealisel inimesel toimub trauma, siis kukkumise tulemusel suremus on kõige kõrgem, ja see ei ole sellepärast, et kukutakse ja surrakse ära, vaid sellepärast, et meil on lihasmassi vähe, meie taastumisvõime on piiratud, me ei tõuse enam nii kiiresti püsti, me ei hakka tegutsema ja see on see, mis määrab ära meie tuleviku."

"Kui ma teen jõutrenni, siis ma õpetan aju neid lihaseid pingutama ja see määrab ära, kui mul on olukord, et õues on libe, kas ma jõuan jala ette panna, et ma ei kukuks. Või kas ma suudan enne kukkumist haarata trepimademest kinni või mitte," tõdes Reinpõld. "Kui ma tõstan pulsisageduse väga kõrgele, siis mis see mu kehaga teeb. See on väga ebamugav, ma hingeldan, päris valus on juba, keha toodab laktaati ja laktaadil on selline huvitav võime, et see ületab aju vere barjääri ja kui ta jõuab ajju, siis ta signaliseerib uute ajurakkude tootmist."

Reinpõllu sõnul peaks harrastama ala, mida me ka naudime. "Spordialade vaheldamine on hea ka aju närvisüsteemi plastilisusele ja kohanemisvõimele. Kõik uus on aju jaoks tohutult arendav."

"See on tohutult oluline sõnum, et jõutrenniga alustada pole mitte kunagi hilja. Teame teadusuuringuid 80- ja 90-aastaste inimestega, kes suudavad isegi lihasmassi kasvatada, rääkimata sellest, et funktsioon paraneb. Ükspuha, millises seisus sa täna oled, täna alustamine on tõhus."

Reinpõllu sõnul tahame me intuitiivselt mõelda, et kui vananeme, siis me ei tohi pulssi kõrgele ajada, et võtame rahulikult. "Vastupidi, meil on väga vaja seda pulssi kõrgele ajada, et keha toimiks. Kui me vananeme, siis peame andma kehale lihtsalt natuke rohkem taastumisaega," nentis Reinpõld.