"Võistlusele sai peale 90 paati. See on turvalisuse mõttes maksimumpiir. Sel aastal on nimekirjas paraku ainult viis protsenti naisi," ütles soolopurjetaja Anna-Liisa Talts.

Soolopurjetaja peab ise oma paadi ette valmistama. "Ettevalmistuse käigus sa ikkagi pead ise õppima kõik vajalikud tegevused ära," tõi Talts välja.

"Tihti ütlen, et see ei ole purjetamisvõistlus. See on võistlus ettevalmistusest, söömisest, magamisest ja endaga hakkamasaamisest. See on inimese sisemine ellujäämise võitlus," selgitas endine soolopurjetaja Ülar Mark. "Magatakse 20 minuti kaupa, sest see on aeg, kus sa vaatad silmapiiri, ühtegi laeva ei ole ja 20 minutiga ükski laev silmapiiri tagant reeglina sinuni ei jõua. Päriselus proovitakse ikkagi võtta ka pikemaid magamishetki."

"Mulle lihtsalt nii väga meeldib meri ja tuul," vastast Talts küsimusele, miks ta sellise katsumuse ette võtta tahab.

Talts käib ronimas, mis on purjetajate hulgas hästi populaarne ala. "Samuti venitus- ja jõutrennid," lisas Talts.

Tema paat on teoreetiliselt praktiliselt uppumatu, sest on erinevaid ujuvusmaterjale täis laetud. "Kõige hullem, mis saab juhtuda on tulekahju. Kahjuks sel hooajal üks selline õnnetus oli, et paat lihtsalt põles maha," sõnas Talts.

"Minu projekt on purjetamismaailmas pigem miinimumeelarvega ja kogu kulu on kahe aasta peale koos paadiga ligi sada tuhat eurot," tõi Talts välja. "Võistlustulemusi tegevad paadid ei maksa ka nii vähe."

Talts on täheldanud, et talle meeldib purjetada just tormisega merega. "See on hetk, kus kogu su tähelepanu on fokusseeritud mingile kindlale ülesandele. Sul on vaja nüüd ellu jääda. Õnnetused merel juhtuvad enamasti kõige ilusamate ilmadega, sest siis muutuvad inimesed hooletuks," ütles Talts.