Kultusfilmi "Jan Uuspõld läheb Tartusse" järjes läheb Uuspõld nüüd tagasi koju. "See oli õhus juba mitu aastat, et ilmselt tahaks teha järge. See ei olnud üldse minu idee, mulle käisid peale mu sõber Indrek Rahumaa, siis minu abikaasa, Maimik ja Tolk ka mõtlesid juba ammu seda," rääkis Uuspõld.

Filmis saavad Uuspõllu sõnul kokku päriselu ja fiktsioon. "Ta lähtub teatud sündmustest ja meeleoludest ja kaemustest, mis ma ise olen elus läbi elanud. Aga loomulikult on ta ikkagi Maimiku ja Tolgi autorifilm. Ma olen küll kaasautor, aga minu osa on seal kümme protsenti võib-olla heal juhul," sõnas ta.

Filmis on repliike, mis kirjeldavad näitleja sõnul ka päriselu Jan Uuspõldu, näiteks lause "Kui ma iseenda peale toetuks, siis ma kukuks kohe ümber." Uuspõllu sõnul vastab see tema puhul täiesti tõele. "Mul on alati olnud keegi inimene, kes on olnud minu tugi, nii finantsiliselt kui emotsionaalselt, igatepidi. Kui ma uksest välja astun, siis ma ei tea, kuhu ma pean minema, mulle öeldakse."

Nalja ei tee Uuspõld enda sõnul raha pärast, vaid tahte pärast inimestele meeldida. Seetõttu ei ole talle ka vastumeelt n-ö käsu peale nalja teha. "Mul on hästi ammu mõned korrad juhtunud, et ei tule ühtegi nalja ja siis ma lihtsalt lähen minema lavalt. Aga siis ma olin umbjoobes, õnneks need ajad on möödas," sõnas Uuspõld, kel alkoholiga olnud keerulised suhted.

"Ma tean, et ta meeldib mulle liiga palju. Ma tean, et ta on vägev asi, aga mina lihtsalt ei oska teda juua. Proovisin tõesti eelmise aasta alguses mõned kuud ja ei suuda. Nii palju lihtsalt meeldib, et ei taha ühtegi päeva vahele jätta. Siis jätsin järgi jälle," sõnas Uuspõld, kes suurema osas viimasest kümnest aastast asendanud joomist sportliku tegevusega.

Uuspõld ei ole olnud harv skandaalne külaline ka meelelahutustabloidide veergudel. "Võib-olla ma olen liiga lapsik, ma olen väga naiivne inimene. Ma ei ole teinud erilisi jõupingutusi, et sellest üle saada. Kui ma armun, nagu Frank Sinatra ka laulab, et ma armun liiga tihti, siis ma ei mõtle. Ma teen parima, mis sellel hetkel sellele inimesele on, teen kõik, mis ta tahab. Selline olen."

Oma armumisi Uuspõld ei kahetse, sest tunneb, et armumine ei ole midagi sellist, mida saaks päriselt kontrollida, õnneks või kahjuks. Küll kahetseb ta mõningaid asju, millel ta on lasknud liiga kergekäeliselt minna liiga kaugele. "Loomulikult olen ma tänu sellele saanud mingi kogemuse, mis on toonud mind siia, kes ma täna olen. Aga päris paljud asjad oleks võinud jääda tegemata," sõnas ta.

Uuspõld kahetseb, et ta ei olnud enda vanemate laste kasvatamise juures. "See on asi, mida ei saa tagasi pöörata ja see on äärmiselt kurb. Aga midagi teha pole, tänane päev on meie ülejäänud elu esimene päev. Õnneks lapsed minu peale viha ei pea, oleme väga head sõbrad ja kõik on hästi."

Tänavune aasta algas ka uudisega, et Uuspõld on välja kuulutanud eraisiku pankroti. "Minu jaoks on see elu nagu tsirkusemäng, kus sa mängid nupuga ja siis satud sinna redelile ja tuled tagasi. Mina ei suuda enam tõsiselt võtta seda asja, see on päris absurd juba," sõnas näitleja, kellele sai saatuslikuks kohtusse viinud majamüük.

"Ma olen pankrotis, aga mind see suurt ei sega. Lihtsalt ma ei tohi firmat luua ja mu pangakonto on jälgitav. Aeg-ajalt poes on nii, et tahan maksta, aga siis on sorri. Inimesed on lugenud, et ma olen pankrotis, siis mõned naeravad, siis ma lähen minema lihtsalt ilma kaubata. Mitu korda on juhtunud juba seda. See on väga naljakas," sõnas Uuspõld.

Kuigi majamüügiga toimunut ei pea Uuspõld õiglaseks, on ta sellega siiski rahu teinud. "Ma tunnen, et minu elus algab mingisugune väga uus etapp. Ma olen nagu tabula rasa, puhas leht. Mul ei ole mitte midagi. Eks täis vaasi ei saa millegagi täita, minu vaas on tühi. Eks näis, millega see täitub."