Augustis ei registeeritud Eestis ühtegi kõnekelmust
Kelmuste ennetamise ja lahendamise keskuse juhi Jaagup Toompuu sõnul on kelmuste olukord Eestis suve lõpuga muutunud, sest mitmed suured kõnekeskused on lähikuudel maha võetud.
"Augustikuus ei ole Eestis registreeritud ühtegi kõnekelmust. Nii madalaid numbreid nagu meil augustis oli, ei ole 2026., 2025. ja 2024. aastal olnud," rääkis ta "Terevisioonis".
Toompuu rääkis, et kelmustest põhjustatud kahju on tänavu kaheksa kuuga väiksem kui mullu. Nelja peamise kelmuseliigi kahju on tema sõnul vähenenud ligi nelja miljoni euro võrra.
"Numbrid on endiselt suured, aga teatud paranemine on. Aga loomulikult leitakse uued viisid ja katsetatakse teisi asju. Mõnevõrra tuleb õngitsust rohkem sisse, sest kõnekeskustel on hetkel töö häiritud."
Õngitsussõnumites püütakse inimesi suunata lingile, kus neilt küsitakse näiteks pangakaardi andmeid. Näiteks saadetakse sõnumeid muu hulgas pankade ja ametiasutuste nimel.
Toompuu soovitab sellise sõnumi saamisel kontrollida saatja numbrit ja asutust, kelle nimel sõnum on saadetud. Võimaliku kohustuse olemasolu tuleks tema sõnul kontrollida asutuse enda e-teenindusest ning sõnumis saadetud lingile ei tohiks vajutada.
Üheks pettussõnumi ohumärgiks peab Toompuu kiire tegutsemise nõuet. Inimest võidakse survestada väikese summa tasumisega ja hoiatada kohe lisanduvate viiviste eest. "Summa on ju nii väike ja ei taha viiviseid maksta, maksan kohe ära, ei hakka 1,5 eurot pärast guugeldama," kirjeldas ta.
Mõnel juhul üritavad kelmid raha saada ka siis, kui inimene hakkab sõnumile vastama. Sellised sõnumid võivad aga tulla eriliigilistelt numbritelt ning sõnumitele vastamisega võivad kaasneda kõrgemad tasud.
Viimastel kuudel saadetud õngitsussõnumid olnud suhteliselt halva kvaliteediga ning politseini on jõudnud üksikud teated inimestest, kes nende õnge läksid. "Ka nendes õngitsustes on sel aastal äris oluline langus toimunud."
Kelmuste puhul on olnud juhtumeid, kus inimene ei usu teda abistama tulnud politseinikku ja peab teda hoopis libapolitseinikuks. Toompuu sõnul on põhjuseks kelmide loodud pikaajaline legend, millesse inimene on pika vestluse jooksul uskuma hakanud.
"Kui oleme inimesele ukse taha läinud, on meile politsei kutsutud, et libapolitseinik on siin. Need legendid, mida vestakse sellele inimesele, on piisavalt pikaajalised. Neid ongi hästi raske teinekord sealt välja tuua," nentis ta.
Päris politseiniku tuvastamisel peab meeles pidama, et politsei ei kaasa inimesi telefoni teel salaoperatsioonidesse. Samuti ei lepita telefoni teel kokku raha või pangakaartide üleandmist.
"Eesti politsei leiab teid üles või kutsub enda juurde. Meil ei ole mingit põhjust seda telefonis teha."
Kelmuse ohvriks langenul soovitab Toompuu võtta ühendust pangaga ja anda juhtunust teada ka politseile.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Martha-Beryl Grauberg







