Andres Maimik: mõned filmid marineeruvad kauem, teised tulevad ühe köhimisega
Sel nädalal kinodesse jõudnud filmi "Jan Uuspõld läheb koju" üks režissööridest Andres Maimik rääkis Raadio 2 hommikuprogrammis, et kultuskomöödia järg valmis võrdlemisi kiiresti ja pikka marineerimist ei vajanud.
Režissööride duol Maimik ja Tolk esilinastus sel nädalal 2025. aasta teine film. Jaanuarikuus kinodesse jõudnud draamale "Aurorale" järgnes komöödia "Jan Uuspõld läheb koju. Kui esimene võeti kriitikute poolt väga hästi vastu, siis teise vastukaja näib hetkel veidi teise suunda vajuvat.
"Film tuli selline nagu me oletasime, et ta tulla võiks. Selline vaba käega visandatud teekond, mis liigub pikalt-pikalt kodupoole. Vahel on niimoodi, et hirmsasti tahaks koju jõuda, aga kogu aeg tuleb midagi ette. Siis tuleb saata koju sõnumeid, et "Kallis, mul läheb natukene kauem". Tihtipeale just enne 50. eluaastat. Pärast seda, kui sa oled kodus diivanil, võtad väikese lihapoti ette, avad väikese õlle, paned huvitava detektiivisarja käima, siis ütled sõpradele, kes helistavad, et mul läheb veits kauem ja ei viitsi kodust välja minna," rääkis Maimik.
"Kodu on nii füüsilises maailmas kui ka südames selline koht, mis meid kuidagi märgistab. Kas sa oled kodust eemale minemas, maailma vallutamas või tuled koju ja tahad lihtsalt seal olla, muu maailm käigu kuradile," lisas ta.
Ajendi järje tegemiseks andsid filmitegijatele Jan Uuspõllu ümber käinud erinevad skandaalid, sealhulgas näitleja eraisiku pankrot. "Eestis on selline fenomen, et sa võid olla kõigi lemmik, kõik ripuvad sul küljes, kui Jan läheb supermarketisse, siis inimesed käivad tal järel, kaubandustöötajad teevad temaga pilti, kõik hüüavad teda. Siis Jan, soe ja vastutulelik inimene nagu ta on, peatub vestluseks. Ta on nagu kõikide oma, meie Jan. Aga probleem on selles, et taskutes ulub ikka tuul," tõdes režissöör.
"Jan on oma elu korraldanud niimoodi, et tema eksnaine on tema mänedžer, kuskil on tal mingid võlad, kuskilt see raha tuleb, kuhugi ta läheb ja Jan on ikka kuhugi teel kuskile, nagu vanakooli Nipernaadi."
Filmi stsenaarium valmis kiirelt, sketšide visandamise käigus. "Stsenaariumist võtteni läks mõned kuud. Ja nüüd ta sai ka produtsentide palvel üsna kiiresti kokku monteeritud ja ekraanile toodud. Mõned kunstilisemad filmid marineeruvad muidugi kauem, nendega tuleb rohkem tööd teha, siis mõned filmid tulevad ühe köhimisega välja," rääkis Maimik.
Selle aasta 14. märtsil on oodata ka polüamooriast rääkivat Eva Kübara dokumentaalfilmi "Minu kallimad", mille produtsendiks Maimik on.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "R2 Hommik!", intervjueerisid Bert Järvet ja Jüri Muttika